Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kartulimardikas 4
1.1 Liigikirjeldus 4
1.2 Kartulimardika areng 4
1.3 Kartulimardika levik 6
1.4 Kohanemisvõime 7
2. Kartulimardika kahjulikkus 8
3. Kartulimardika tõrjevõimalused 9
3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted 9
3.2 Keemilised tõrjevõtted 10
3.3 Riik ja tõrje 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus ja allikad 12


Sissejuhatus

Iga inimene, kes kunagi on kokku puutunud kartulikasvatamisega, teab, millist peavalu kartulimardikad endast kujutavad. Tegemist on invasiivse liigiga , kes Euroopasse toodud Põhja- Ameerikast . Kuna kartulimardikas on Euroopas elutsenud juba aastakümneid ning ta on väga hea kohanemisvõimega, muutub tema leviku piiramine iga aastaga järjest raskemaks.
Valisin selle teema, kuna olen ise kartulimardikatega kokku puutunud ja nende kahjustusi näinud. Referaadi käigus loodan saada uut informatsiooni, kuidas kartulimardikaid efektiivsemalt hävitada.
Referaat on üles ehitatud kolmes osas: liigi kirjeldus, tema mõju põllumajandusele ning võimalused tema leviku piiramiseks.
  • Kartulimardikas

  • Liigikirjeldus


    Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) ehk koloraadomardikas (Joonis 1) on keskmise suurusega mardikas : pikkus 7-12 mm ja laius 5-7
  • Vasakule Paremale
    INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #1 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #2 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #3 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #4 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #5 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #6 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #7 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #8 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #9 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #10 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #11 INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sinner Õppematerjali autor
    SISSEJUHATUS 3
    1. KARTULIMARDIKAS 4
    1.1 Liigikirjeldus 4
    1.2 Kartulimardika areng 4
    1.3 Kartulimardika levik 6
    1.4 Kohanemisvõime 7
    2. KARTULIMARDIKA KAHJULIKKUS 8
    3. KARTULIMARDIKA TÕRJEVÕIMALUSED 9
    3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted 9
    3.2 Keemilised tõrjevõtted 10
    3.3 Riik ja tõrje 10
    KOKKUVÕTE 11
    KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD 12

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    sxw

    Kartulimardikas

    Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Kartulimardikas

    Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE.

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Kartulimardikas

    Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15- 16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga. Eluviisid: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikeseeelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib lennata 8–10 kilomeetrit. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200–400 kilomeetri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat. Ajalugu Kartulimardikas on poilaste sugukonda kuuluv mardikaline. Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal

    Geograafia
    thumbnail
    7
    docx

    Bioloogia - putukad

    veepinnal; nende silma ülemine osa on kohastunud õhus, alumine osa vees nägemiseks ( saavad otsida saaki vees ja vee peal; toituvad väikestest putukatest. o Ujurid Roll looduses · Toiduks röövputukatele, lindudele, kaladele, imetajatele, ussidele jne. · N. mudaujur, kukrikud, ninasarvikpõrnikas ( suurim Eestis), selgsõudur · Jaanimardikas ­ ainsad helendavad mardikad Eestis, emase tagakehas helenduselund, isaste ligi meelitamiseks. · Kahjurid ­ osad elavad inimese juures, toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosast. · N. nahanäkk, toonesepp, kartulimardikas, jahumardikas, leivamardikas, kiireim on liivikas, jooksik, siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu. Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Taimekahjustajad , putukad!

    Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi ­ talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised. Sibula kärbes ­ talvitub nukuna mullas. Muneb maapinnale, sibula lähedusse. Vaglad kahjustavad mugulat ­ elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk. Kõige ohtlikum sibulakahjur Eestis. Sibulasirelane ­ talvitub vaglana põllul mullas ja sibula jäänustes või hoidlas sibula sees. Muneb sibula soomuste vahele või mulda selle lähedusse. Vaglad eelistavad vigastatud mugulaid. 2 pk. peedi kahjurid Mardikalised. Peedi-rohuhüpik ­ talvitub noormardikas kõdus. Munevad mullale taime lähedusse. Valmikud kahjustavad lehti, lehtedesse on näritud lohud. vastsed toituvad juurtest. Nukkuvad mullas. 1 pk.

    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    thumbnail
    10
    docx

    Puidumardikad

    Hoonetes kahjustavad mardikad enamasti hoonete puitdetaile ja -esemeid. Suurem osa puitehitistes olevatest kahjurputukatest kuuluvad mardikate hulka.[ CITATION Pil131 l 1061 ] [CITATION Kon12 l 1061 ] 3 1.1 Majasikk Joonis 1. Majasikk (Foto: Hariduskeskus, kuupäev puudub) Majasikk Hylotrupes bajulus tekitab siklastest kõige suuremat kahju. Täiskasvanud mardikas on keskmiselt 7-20 millimeetrit pikk ning elab 12 kuud. Majasikk muneb kuni 600 muna, kellest 4-10 kuu jooksul kooruvad vastsed. Vastse areng kestab puidus 2-12 aastat. Majasiku vastsed arenevad kõige kiiremini seentega kahjustatud puidus. Neile meeldib peamiselt süüa maltspuitu ning vahel ka lülipuidu pindmist kihti. Tavaliselt närivad vastsed käike pikki puidukiude. Mardikate väljalennuperioodiks on juunist augustini, kuid puidu läheduses võid isendeid näha oktoobrikuuni

    Ehituskeemia
    thumbnail
    16
    docx

    Taimekaitsetööde plaan

    Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide

    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    thumbnail
    4
    docx

    Võõrliigid

    Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks.

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun