INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

70

doc

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

.......................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.........................................................................................................12 Sissejuhatus.................................................................................................................. 13 1. EESTIS TALVITUVAD KÄSITIIVALISED JA NENDE ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................14 1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus................................................................................14 1.2 Nahkhiirte talvitumise bioloogia ja talvituspaikade kirjeldus............................17 1.3 Eestis talvituvad nahkhiired...........................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

21

docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

aastast. neid kaitsevad ka mitmed rahvusvahelised lepped (Berni ja Bonni konventsioon, Euroopa Ühenduse elupaiga direktiiv). 1999. aastal kinnitati Piusa Koobastiku Looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis sätestab nende kaitse talvitumise perioodil. 7. Loodus Piusa koopad on tähtis nahkhiirte talvitusala. Piusa koobastikust on leitud seitset liiki nahkhiiri: tiigilendlane, veelendlane , brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja- nahkhiir . Eestis on kindlaks tehtud 11 liigi esinemine. Nahkhiiri tuleb Piusale talvituma kuni 100 km raadiusest, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini. Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste hulka, kes on imetajatest ainsana võimelised tõeliselt ja kestvalt lendama. Nende eesjäsemed on kujunenud tiibadeks. Eestis elavad nahkhiired on putuktoidulised, toitudes enamasti öösel aktiivsetest putukatest, keda nad leiavad ultraheli- kajalokatsiooni kasutades

Turism

22

docx

Referaat Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)

Lennus: mustjaspruun Selg: tumepruun Kõht: kollakaspruun Maksimaalne eluiga: 21 a. ja 9 kuud Looduskaitse: II kaitsekategooria Põhja-nahkhiirele on iseloomulikud tume nägu ja lennus. Karvkate on seljal mustjas või tumepruun ning karvade otsad on heledad. Värvuse ja näo poolest erineb ta selgelt teistest Eesti nahkhiirtest. Euroopa kesk- ja põhjapiirkonnad , Kaukaasia, Siber, Kaug-Ida, Jaapan. Põhja- nahkhiir on Euraasias kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiireliik. Eestis on ta levinud kogu mandriosas ja paljudel saartel; ka väikesaartel, kus on kas metsa või põõsastikke. Eestis on suvise asurkonna suurus hinnanguliselt 100 000—300 000, millega on põhja- nahkhiir meie maastikes domineeriv nahkhiireliik. Meil talvituvate isendite arv on hinnanguliselt 8300. Küllaltki suur osa põhja-nahkhiirtest talvitub ilmselt majaseintes. Arvukas on ta ka Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsis, mis torkab silma eriti seetõttu, et

Bioloogia

7

doc

Tuuleenergia võimalused Eestis

Eestis leidub külladaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu meie kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund

Loodus

17

doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

hooldustöid ja koristustalguid. Tegevused on seotud ka piirkonna rahvaelu edendamisega. Tegutsevad MTÜd: Tori spordiklubi (on korraldanud Tori põrgu triatloni), MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus, MTÜ Tori käsitöökoda. Keskkonnaamet - ala haldaja/ järelvalvaja. On huvitatud selle koha loodusväärtuste säilitamisest ja kaitsmisest. Keskkonnainvesteeringute keskus - tegeleb keskonnateadliku käitumisega ja tagab keskonna- investeeringute maksimaalse positiivse mõju (Keskkonnainvesteeringute keskus, 2015). Keskkonnaamet - Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. Keskkonnainspektsioon - järelevalve teostaja. KAUR - teostab ja korraldab alal riiklikku seiret. 11 Eramaaomanikud - eramaade majanduslikult tasuva sihtotstarbeline kasutamine. Soovivad, et oleks võimalikult vähe piiranguid metsaraiele ja ehitamisele. Sellest võib tekkida vastuolu

Keskkonnakaitse

34

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

 lõunas stepini/kõrbeni  eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms)  külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved)  põdra asustustihedus on kõige suurem Skandinaaviamaades o Rootsis ja Soomes on jahimehed maaomanikud o Rootsis on põdral kultuslik maine (isegi riigiasutused suletakse põdrajahi ajal – minnakse kõik koos jahile)  Eestis 5 isendit 1000ha kohta  Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets. 1   1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine, suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt  Levikut saab mõjutada soolakutega. Viljastamine ja jooksuaeg  Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama.

Bioloogia

39

doc

Keskkonnakaitse KT

See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 ­ 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata.  6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7

Keskkonnaohutus

30

docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 ­ 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)