Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #1 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #2 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #3 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #4 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #5 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #6 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #7 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #8 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #9 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #10 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #11 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #12 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #13 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #14 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #15 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #16 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #17 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #18 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #19 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #20 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #21 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #22 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #23 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #24 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Catarin7788 Õppematerjali autor
ANATOOMIA JA FÃœSIOLOOGIA

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pdf

Südame ja vereringe füsioloogia

A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks ­ paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi ­ kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi ­ klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp

Bioloogia
thumbnail
12
docx

SÃœDA JA VERESOONED

verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest.

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
8
docx

Inimese füsioloogia I KT

I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest.

Bioloogia
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo-juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
12
odt

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia

Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest Diastoli ajal täitub süda verega, aga süstolis tühjeneb verest, sest kokkutõmbe tõttu paisatakse veri südamest välja. Süda ei tühjene täielikult, südamesse jääb alati teatud kogus verd – jääkmahk. Väljaviidav osa on löögimaht (süstoli ajal viiakse välja). Süstol on lühem ja puhkeolukorras võtab kogu tsüklist umbes 1/3 ajast. Kogu tsükkel kestab olenevalt südame töötamise sagedusest. Kui löögisagedus on 60, siis 60/60 on 1 sekund.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
34
pdf

FÃœSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÃœRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019

See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside

Füsioloogia
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV

Füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun