INIMESE
MINA JA LÄHISUHTED
MINAKONTSEPTSIOON
JA ENESEHINNANG
Inimese
minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid
ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul.
WILLIAM JAMESI MINATEOORIA
Filosoof ja
psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti:
1)
Subjektiivne mina – tundev ja mõtlev mina
2)
Objektiivne mina ehk empiiriline mina – see, mida võime enda
juures kirjeldada
Objektiivne
mina – kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks,
hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle
kuuluvat – rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid,
Inimese mina ja lähisuhted Inimese mina.käsitlus sisaldab kõiki selle inimese endasse putuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Mina-kontseptsioon tähendab indiviidi uskumusi iseendast. Selle tekkeks on kõigepealt vaja õppida eristama enda keha ülejäänud maailmast. Mina-kontseptsioonil, nagu ka teistel isiksuse dimensioonidel, on funktsioon mõjutada vastastikku bioloogilisi, arengulisi ja sotsiaalseid protsesse läbi elu. See omandatakse läbi interaktsiooni teiste inimestega
Inimese mina ja lähisuhted Inimese mina.käsitlus sisaldab kõiki selle inimese endasse putuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Mina-kontseptsioon tähendab indiviidi uskumusi iseendast. Selle tekkeks on kõigepealt vaja õppida eristama enda keha ülejäänud maailmast. Mina-kontseptsioonil, nagu ka teistel isiksuse dimensioonidel, on funktsioon mõjutada vastastikku bioloogilisi, arengulisi ja sotsiaalseid protsesse läbi elu. See omandatakse läbi interaktsiooni teiste inimestega
5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse
.. · .................................................................................... · .................................................................................... = MINAkontseptsioon (vastus küsimusele "kes ma olen") MINA struktuurid spetsiifilised veendumused, mille põhjal inimene kujundab MINAkontseptsiooni, Psüühilised mudelid, mille abil inimene korraldab oma elu Sportlik , energiline, ülekaaluline inimene ............ MINA käsitus Komponendid: füüsiline mina psühholoogiline mina sotsiaalne mina MINAkäsitus, kontseptsioon · Sotsiaalse keskkonna m õju Nt teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt o ma erinevust Meenutused ülikooliõpingutest, Princeton (Forauer & Miller, 1997) · Egois mi m õju sotsiaalsetele hinnangutele Lahutatute hinnangud Nobeli no minantide vastastikused hinnangud (Ross, 1981) · Enesehinnang m otiveerib sotsiaalset käitumist
Kõik kommentaarid