INIMESE ELUKAAR (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Inimese areng

SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga........................................................................................................

Inimeseõpetus

11

doc

Põhjalik referaat ,,Elukaar ja selle perioodid,,

Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid  1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik

Inimeseõpetus

25

docx

Arengupsühholoogia

Sotsiaalsed reeglid Moraalsed Konventsionaalsed • Kuidas peaks teisi inimesi kohtlema? • Kuidas on sobilik käituda? • Inimeste heaolu, õiglus ja õigused. • Reguleerivad inimeste vahelist • Universaalsed ja üldkehtivad suhtlust vaatamata sellele, kas sõnastatud • Vastastikkusel kokkuleppel või mitte. muudetavad. Prudentsiaalsed Personaalsed • Inimese enda tervis, turvalisus, • Isiklikud eelistused, valikud heaolu Eesti 4-5aastased lapsed • Vanemad lapsed mainisid konventsionaalseid reegleid sagedamini (“Ühe käiguga saab mitu korda rünnata, aga mitte ühe koletisega.”) . • Konfliktide ajal viidati sagedamini moraalsetele reeglitele (“Sa ei tohi, see on minu oma!”). Suhted eakaaslastega • Iga laps vajab kogemusi erinevat tüüpi suhetes • Vertikaalsed – ühel rohkem teadmisi ja kogemusi. Pakub turvalisust,

Alternatiivpedagoogika

90

doc

Nimetu

Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese

Arengupsühholoogia

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab

Arengupsühholoogia

36

docx

Arengupsühholoogia konspekt

Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees ­ inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke

Üldaine arengupsühholoogia

29

docx

Arengupsühholoogia

1. Keskkond vs pärilikkus ­ mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste omadustega on kasv, silmavärv, käepigistuse tugevus, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, intellektuaalsed omadused (mälu, ärevus, häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng (mõtlemise, loomuse muutus), kas ja kuidas on varasem ja hilisem areng... 3. Inimese sünnipärane põhiolemus (hea, halb või naturaalne või mõlemad) ­ kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus ­ kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus ­ nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine ­ Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine ­ Miks? Kuidas

Arengupsühholoogia

70

docx

Arengupsühholoogia

2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid:  füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)  motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine)

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)