INIMESE ANATOOMIA (0)

5 Hindamata
 
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001)
KONTROLLTÖÖ I
1) Koe mõiste?
Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende
poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi.
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt,
moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on
rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab
olulist osa haavade paranemisel.
2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad
suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on
kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed
müofibrillid.
4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud
täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Kudesid on 4 põhirühma:
1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab
kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja
minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni
võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.
Katteepiteel ­ katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel
Näärmeepiteel ­ kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed
Sensoorne epiteel ­ haistmisepiteel

1
2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise
paiknevad suhteliselt hõredalt.
Veri ­ koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas
Lümf ­ koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud
lümfotsüütidest
Retikulaarne sidekude ­ luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
Rasvkude ­ nahaaluskoes ja rasvikutes
Kohev sidekude ­ toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub
lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.
Tihesidekude ­ kõõlused, sidemed, naha võrkkiht
Kõhrkude ­ kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad
Luukude ­ inimese skelett

2
3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on
kontraheerumisvõime.
Vöötlihaskude ­ moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru
Silelihaskude ­ nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
INIMESE ANATOOMIA #1 INIMESE ANATOOMIA #2 INIMESE ANATOOMIA #3 INIMESE ANATOOMIA #4 INIMESE ANATOOMIA #5 INIMESE ANATOOMIA #6 INIMESE ANATOOMIA #7 INIMESE ANATOOMIA #8 INIMESE ANATOOMIA #9 INIMESE ANATOOMIA #10 INIMESE ANATOOMIA #11 INIMESE ANATOOMIA #12 INIMESE ANATOOMIA #13 INIMESE ANATOOMIA #14 INIMESE ANATOOMIA #15 INIMESE ANATOOMIA #16 INIMESE ANATOOMIA #17 INIMESE ANATOOMIA #18 INIMESE ANATOOMIA #19 INIMESE ANATOOMIA #20 INIMESE ANATOOMIA #21 INIMESE ANATOOMIA #22 INIMESE ANATOOMIA #23 INIMESE ANATOOMIA #24 INIMESE ANATOOMIA #25 INIMESE ANATOOMIA #26 INIMESE ANATOOMIA #27 INIMESE ANATOOMIA #28 INIMESE ANATOOMIA #29 INIMESE ANATOOMIA #30 INIMESE ANATOOMIA #31 INIMESE ANATOOMIA #32 INIMESE ANATOOMIA #33 INIMESE ANATOOMIA #34 INIMESE ANATOOMIA #35 INIMESE ANATOOMIA #36 INIMESE ANATOOMIA #37 INIMESE ANATOOMIA #38 INIMESE ANATOOMIA #39 INIMESE ANATOOMIA #40 INIMESE ANATOOMIA #41 INIMESE ANATOOMIA #42 INIMESE ANATOOMIA #43 INIMESE ANATOOMIA #44 INIMESE ANATOOMIA #45 INIMESE ANATOOMIA #46 INIMESE ANATOOMIA #47 INIMESE ANATOOMIA #48 INIMESE ANATOOMIA #49 INIMESE ANATOOMIA #50 INIMESE ANATOOMIA #51 INIMESE ANATOOMIA #52 INIMESE ANATOOMIA #53 INIMESE ANATOOMIA #54 INIMESE ANATOOMIA #55 INIMESE ANATOOMIA #56 INIMESE ANATOOMIA #57 INIMESE ANATOOMIA #58 INIMESE ANATOOMIA #59 INIMESE ANATOOMIA #60 INIMESE ANATOOMIA #61 INIMESE ANATOOMIA #62 INIMESE ANATOOMIA #63 INIMESE ANATOOMIA #64 INIMESE ANATOOMIA #65 INIMESE ANATOOMIA #66 INIMESE ANATOOMIA #67 INIMESE ANATOOMIA #68 INIMESE ANATOOMIA #69 INIMESE ANATOOMIA #70 INIMESE ANATOOMIA #71 INIMESE ANATOOMIA #72 INIMESE ANATOOMIA #73 INIMESE ANATOOMIA #74 INIMESE ANATOOMIA #75 INIMESE ANATOOMIA #76 INIMESE ANATOOMIA #77 INIMESE ANATOOMIA #78 INIMESE ANATOOMIA #79 INIMESE ANATOOMIA #80 INIMESE ANATOOMIA #81 INIMESE ANATOOMIA #82 INIMESE ANATOOMIA #83 INIMESE ANATOOMIA #84 INIMESE ANATOOMIA #85
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 85 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alinulyy Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui organi ehitus ?
  • Kui organi ehituse põhikomponendid ?
  • Kuseelundkonda kuuluvad organid ?
  • Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus ?
  • Kusiti ehitus, soolised iseärasused ?
  • Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon ?
  • Keskused, närvid, innervatsiooni iseloom ?
  • Keskused, närvid, innervatsiooni iseloom ?
  • Keskkõrv ja sisekõrv ?

Mõisted

Sisukord

  • INIMESE ANATOOMIA
  • KONTROLLTÖÖ I
  • LIIKUMISELUNDKOND
  • KONTROLLTÖÖ II
  • SELJALIHASED
  • LÜLISAMBASIRGESTAJA
  • Algab
  • Kinnitub
  • Funkts
  • RIHMLIHAS
  • ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS
  • ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS
  • ROMBLIHAS
  • ABALUUTÕSTUR
  • SELJALAILIHAS
  • TRAPETSLIHAS
  • KÕHULIHASED
  • NIMMERUUTLIHAS
  • Algab
  • KÕHUSIRGLIHAS
  • KÕHU RISTILIHAS
  • SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS
  • VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS
  • RINNALIHASED
  • RINDKERE RISTILIHAS
  • SISEMISED ROIETEVAHELISED
  • Algavad
  • Kinnituvad
  • VÄLIMISED ROIETEVAHELISED
  • EESMINE SAAGLIHAS
  • VÄIKE RINNALIHAS
  • SUUR RINNALIHAS
  • VAHELIHAS e. DIAFRAGMA
  • KAELALIHASED
  • TAGUMINE ASTRIKLIHAS
  • KESKNE ASTRIKLIHAS
  • EESMINE ASTRIKLIHAS
  • RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas)
  • KAELANAHALIHAS
  • Kinnitub
  • I KONTROLLTÖÖ
  • KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS
  • ABALUUALUNE LIHAS
  • SUUR ÜMARLIHAS
  • HARJAÜLINE LIHAS
  • HARJAALUNE LIHAS
  • VÄIKE ÜMARLIHAS
  • DELTALIHAS
  • ÕLAVARRELIHAS
  • ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS
  • ÕLAVARRE KOLMPEALIHAS
  • KÜÜNARNUKILIHAS
  • RUUTSISSEPÖÖRAJA
  • PIKK PÖIDLAPAINUTAJA
  • SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA
  • PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA
  • PINDMINE KIHT
  • ÜMARSISSEPÖÖRAJA
  • KODARMINE RANDMEPAINUTAJA
  • PIKK PIHULIHAS
  • KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA
  • KÜLGMINE RÜHM
  • VÄLJAPÖÖRAJALIHAS
  • LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA
  • PIKK KODARMINE RANDMESIRUTAJA
  • ÕLAVARRE-KODARLUU LIHAS
  • TAGUMINE RÜHM
  • PIKK PÖIDLAEEMALDAJA
  • LÜHIKE PÖIDLASIRUTAJA
  • PIKK PÖIDLASIRUTAJA
  • NIMETISSÕRMESIRUTAJA
  • SÕRMEDESIRUTAJA
  • VÄIKESÕRMESIRUTAJA
  • KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA
  • KONTROLLTÖÖ
  • EESMINE RÜHM
  • NIUDE-NIMMELIHAS
  • VÄIKE TUHARALIHAS
  • KESKNE-TUHARALIHAS
  • PIRNLIHAS
  • KOLMEPEANE PÖÖRAJA
  • VÄLIMINE TOPPELIHAS
  • REIERUUTLIHAS
  • SUUR TUHARALIHAS
  • LAISIDEKIRME PINGUTAJA
  • POOLKILELIHAS
  • POOLKÕÕLUSLIHAS
  • REIE-KAKSPEALIHAS
  • PIKK PEA
  • LÜHIKE PEA
  • SUUR LÄHENDAJA
  • LÜHIKE LÄHENDAJA
  • KAMMLIHAS
  • PIKK LÄHENDAJA
  • ÕRNLIHAS
  • REIE-NELIPEALIHAS
  • RÄTSEPALIHAS
  • TAGUMINE SÄÄRELUULIHAS
  • PIKK SUURVARBAPAINUTAJA
  • PIKK VARVASTEPAINUTAJA
  • SÄÄREMARJA-KOLMPEALIHAS
  • PIKK SUURVARBASIRUTAJA
  • PIKK VARVASTESIRUTAJA
  • EESMINE SÄÄRELUULIHAS
  • LÜHIKE PINDLUULIHAS
  • PIKK PINDLUULIHAS
  • V KONTROLLTÖÖ (
  • SISEELUNDID)
  • SÜDAME
  • VERESOONKOND
  • KONTROLLTÖÖ NR 6)
  • KONTROLLTÖÖ nr. 7
  • REGULATSIOONIMEHHANISMID
  • NÄRVISÜSTEEM
  • MEELEELUNDID

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

25
doc
87
doc
30
doc
50
doc
84
odt
11
docx
24
docx
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto