INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED (1)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 
 
1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse

 
Anatoomia  on  teadus  organismide  kujust  ja  ehitusest.  Vastavalt  elusa  looduse 
jagunemisele  taimedeks  ja  loomadeks  tehakse  vahet  taimeanatoomial  (fütotoomia)  ja 
loomaanatoomial (zootoomia). 
Inimese  anatoomiat  ehk  antropotoomiaks  nim.  seda  zootoomia  osa,  mis  tegeleb 
inimkeha   ehituse  ja  selle  tundmaõppimisega.  Seega  kuulub  anatoomia   bioloogia  
valdkonda.  Käsitletavate  objektide  erinevuse  alusel  jaguneb  bioloogia  botaanikaks  ja 
zooloogiaks  .  See   zooloogia   osa  mis,  käsitleb  inimest,  moodustab     antropoloogia   selle 
sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. 
Sõna  “anatoomia”  tuleneb  kreekakeelsest  sõnast   anatome   ,  mis  tähendab  lahti-, 
väljalõikamine.  See   viitab   meetodile,  mida  vanasti  anatoomilistel  uurimistel  väliste 
vaatluste   kõrval  peaaegu  ainsana  rakendati.  Nüüdisteadusete  poolt  kogutud  rikkalik 
meetodite  arsenal  võimaldab  inimkeha  ehitust  uurida  mitte  ainult  laibal  vaid  ka  elusal 
inimesel. 
1. Antropomeetria – uurib inimkeha ja selle üksikosade kuju mõõtmise teel. 
2. Prepareerimine on  anatoomilise  uurimise vanimaid meetodeid, mis on rakendatav 
tänapäevani.  See  on  laiba  kudede  lahtilõikamine  terariista  abil,  eesmärgiga 
eemaldada meid huvitav objekt ümbritsevatest kudedest. 
3. Injektsioonimeetodi   kasutamisel   viiakse  mitmesuguseid  aineid  veresoontesse, 
juhadesse,  õõneselunditesse.  Nii  saab  määrata  õõneselundite  mahtu,  kuju,  ulatust, 
elundite omavahelisi suhteid,  projektsiooni  skeletile ja nahapinnale. 
4. Perlutsidatsiooni- või läbipaistvaks muutmise meetod. 
5. Korrosioonimeetod. 
6. Värvimismeetod. 
7. Röntgenoloogiline meetod. 
 
 
 
 
 


1.1. Anatoomia ajaloost 

Anatoomia  ajaloo  algsed  teadaanded  ulatuvad  tagasi  kaugesse   minevikku   –  Vana  - 
Hiinasse,  Egiptusesse  ja  Kreekasse . Juba III aastatuhandel e.m.a. lahati Hiinas laipu ning 
omandati teadmisi inimese siseelundite ja veresoonte ehitusest. 
Kõrgemal  tasemel   seisis   inimese  anatoomia  ja  ka  loomade  anatoomia  Kreekas.  Juba  V 
saj.  e.m.a.  kirjutas  siin  Alcmaeon  esimese  raamatu  inimese  anatoomiast.  Hippokratest 
(460-377  e.m.a.),  keda  tuntakse  ka  “arstiteaduse  isa”  nime  all,  kogus  ja  süstematiseeris 
seni teadaolevad andmed inimese anatoomia kohta.  
Rooma  impeeriumi laienemise ja tema hiigelajaga nihkus ka teaduse raskuspunkt sinna. 
Nii muutus inimese anatoomia keskuseks Rooma. Väga suurt ja pikaajalist mõju inimese 
anatoomia  arenemisele  osutas  kreeka  päritoluga  rooma  arst  ja  loodusteadlane   Claudius  
Galenos  (u. 130 –  200m .a.j.) Galenos lahkas loomi, hukatud inimeste laipu ning kirjutas 
mitmeid  töid  närvisüsteemi  kohta.  Galenos  muutus  selliseks  autoriteediks,  et  tervelt 
kolmeteistkümne  sajandi  jooksul  õpiti  anatoomiat  ainult  tema  töödest.  Loomulikult  oli 
tema  töödes  ka  vigu  ja  rohkesti  eksimusi.  Rooma  riigi  langemisega  lõpeb  teaduste 
vanaaja  kuldne  periood. 
Keskajal  läks  inimese   kehaehituse    uurimine   üle   araabia   maade   teadlaste   kätte.  Uusi 
avastusi  oli  vähe,  kuid  nad  kogusid  ja  säilitasid  olemasolevad  teadmised  hoolikalt  ja 
säilitasid need. 
Selle  perioodi  teadlastest  on  kuulsaim  tadžiki   filosoof   ja  arst  Abu  Ali  Ibn  Sina 
( Avicenna )  (u.  980-1037  m.a.j.).  Ibn  Sina  “Arstiteaduse   kaanon ”  sisaldab  rohkesti 

96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #1 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #2 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #3 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #4 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #5 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #6 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #7 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #8 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #9 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #10 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #11 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #12 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #13 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #14 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #15 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #16 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #17 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #18 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #19 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #20 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #21 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #22 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #23 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #24 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #25 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #26 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #27 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #28 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #29 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #30 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #31 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #32 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #33 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #34 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #35 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #36 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #37 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #38 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #39 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #40 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #41 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #42 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #43
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
azimuth Õppematerjali autor

Lisainfo

Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa loodusejagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) jaloomaanatoomial (zootoomia).Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegelebinimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogiavaldkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks jazooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia sellesõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi.Sõna “anatoomia” tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-,väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel välistevaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalikmeetodite arsenal võimaldab inimkeha ehitust uurida mitte ainult laibal vaid ka elusalinimesel.
lihas , kude , luud , rakk , organism , seljaaju , lihased , närvisüsteem , lümf , luustik , kere , närvid , veri

Mõisted

inimese anatoomiat, antropomeetria, prepareerimine, perlutsidatsiooni, 130, esikloomaliste, inimlaste, peaaju maht, morfoloogia, tsütoloogia, histoloogia, patoloogia, eraldiseisvaid ainevahetusprotsesse, ärritaja, ülakõht, mediaalsed, lateraalsed, proksimaalsed, distaalsed, artefakt, atroofia, auskultatsioon, difuusne, distaalne, kahheksia, kardiaalne, motoorne, obstruktiivne, palpatsioon, perifeerne, renaalne, sensoorne, super, tsüanoos, vaskulaarne, rakk, rakk, rakud, raku membraan, tsütoplasma, organellidel, mitokondrid, vajalikku energiat, ribosoomid, võrgustiku pinnal, lüsosoomid, õpetust kudedest, epiteelkoes, ripsepiteeli ülesandeks, sidekudede rakuvaheaine, rasvkudet, rakuvaheaine kõhrkoes, luukoe rakuvaheaine, luurakud, lihaskoele, vöötlihaskiududest, silelihasrakud, südamelihaskoele, dendriit, 164, verel, peamine koostisosa, punaliblede põhiülesanne, valged verelibled, vereliistakud, luustik, lihaskond, luustik, toruluudeks, õõnt, täiskasvanud inimesel, toruluudeks, lühiluudel, plinkollus, toruluude epifüüsid, nimetatud kanalikestes, luuüdi, arvatud reie, punast luuüdi, sünoviaalliidused, sideliidusteks, sideliidus, kõhrliidused, sünoviaalliidused, liigesepindadest, liigesepinnad, liigeseõõs, liigesekihn, plokkliiges, kaheteljelistes liigestes, keraliiges, alumised lülid, alumist roiet, ülajäseme vööde, õlavarreluu, küünarvarre luud, alajäseme vööde, reieluu, pindluu, jagunevad kanna, ülemised luud, lihaskond, lühikesed lihased, lihase elemendid, ärkvelolekul, lihastel, 532, juhtefunktsiooni, suuraju, suuraju poolkerad, asuvad närvikeskused, koljulael, vahetult pea, ajuvedelik, funktsionaalselt, peaaju, v paar, sümpaatiline närvisüsteem, kraniaalnärvidest, suuremateks soonteks, arterid, veenid, kapillaarid, arteriaalne veri, venoosne veri, väike vereringe, lihaskiht, vatsakeseklapp, südametöö, südamelihase kokkutõmmet, hingamisteedele, kompsusombud, ninaõõs, seestpoolt, hingamise ajal, hääle tekkimine, hingetoru, trahhea, parem peabronh, hargnemine, sombusjuhadeks, vahelihas, osarõhk, vastsündinu kopsud, h fr, esmajoones, hingamine, reguleeritud, hingamiselundite refleksideks

Sisukord

  • INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
  • Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse
  • Anatoomia ajaloost
  • Galenos
  • Avicenna)
  • Leonardo da Vinci
  • Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja
  • Mõisted
  • Anatoomia
  • Morfoloogia
  • Tsütoloogia
  • Histoloogia
  • Patoloogia
  • Füsioloogia
  • Erutuse
  • Ärritaja
  • Inimese kehaehituse üldtunnused
  • Inimese keha põhiosad
  • Kõht
  • Ülajäse
  • Vabaosa
  • Käsi
  • Alajäse
  • Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt
  • Mediaalsed e. keskmised
  • Lateraalsed e. külgmised
  • Proksimaalsed e. lähimised
  • Distaalsed e. kaugmised
  • Meditsiiniline terminoloogia
  • Raku ehitus
  • Raku membraan
  • Tsütoplasma
  • Raku tuum
  • Mitokondrid
  • Ribosoomid
  • Tsütoplasmaatiline/endoplasmaatiline võrgustik
  • Golgi kompleks
  • Lüsosoomid
  • Raku eluavaldused
  • Rakkude paljunemine
  • Epiteelkude
  • Tugikoed
  • Sidekoed
  • Rasvkoes
  • Kõhrkude
  • Luukoe
  • Lihaskude
  • vöötlihaskude;
  • silelihaskude;
  • südamelihaskude
  • Vöötlihaskude
  • Silelihaskude
  • Südamelihaskude
  • Närvikude
  • Neurogliiarakud
  • Vereplasma
  • Vere rakud
  • Erütrotsüüdid
  • Erütotsüüdid
  • Leukotsüüdid
  • Trombotsüüdid
  • Lümfisüsteem
  • ELUNDKONNAD
  • Tugi- ja liikumiselundkond
  • Luustik ehk skelett
  • Luude jaotumine ja ehitus
  • Toruluudeks
  • Lühiluudel
  • Lameluud
  • Luude ühendused
  • Luuliiduste
  • Sideliidusteks
  • Kõhrliidused
  • Sünoviaalliidused e. liigesed
  • Luustiku jaotus
  • Kere luustiku
  • Jäsemete luustik jaguneb
  • Alajäseme vööde ja alajäsemed
  • Pea luustik
  • Lihaskond
  • Lihaste jagunemine
  • Närvisüsteem
  • Sissejuhatus
  • Seljaaju
  • Peaaju
  • Ajutüve
  • Suuraju poolkerad
  • Suuraju koor
  • Ülenevad (aferentsed) juhteteed (sensibiilid)
  • Alanevate (eferentsete) juhteteede (motoorsete)
  • Pea– ja seljaaju kestad
  • Kõvakest
  • Pea– ja seljaaju ämblikuvõrkkest
  • Soonkest
  • Ajuvedelik e. liikvor
  • Perifeerne närvisüsteem
  • Seljaajunärvid
  • Peaajunärvid
  • Vegetatiivne (autonoomne) närvisüsteem
  • Sümpaatiline närvisüsteem
  • Parasümpaatilise närvisüsteemi
  • Kokkuvõte
  • Süda ja veresoonkond
  • Veresooned
  • Veresooned jagunevad
  • Arteriaalne veri
  • Venoosne veri
  • Suur ja väike vereringe
  • Väike vereringe e. kopsuvereringe
  • Suur vereringe
  • Süda
  • Südame sein koosneb kihtidest
  • aordiklapp
  • Pulss ja vererõhk
  • Hingamiselundkond
  • Hingamisteed
  • Ülemised hingamisteed
  • Ninaõõs
  • Alumised hingamisteed
  • Kõri
  • Hingetoru ehk trahhea
  • Bronhid ehk kopsutorud
  • Bronhioolid
  • Kopsud
  • Hingamislihased
  • Vahelihas
  • Roietevahelised lihased
  • Hingamine
  • SISSEHINGAMINE
  • VÄLJAHINGAMINE
  • Inspiirium
  • Ekspiirium
  • Hingamisemahud ja sagedus
  • Vanus
  • Vanuseline jaotus
  • Hingamissagedus ühes minutis
  • HFR /min
  • Füüsilisest koormusest
  • Füüsiline koormus HM
  • Tervisest
  • Hingamise regulatsioon

Teemad

  • Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse
  • fütotoomia
  • zootoomia
  • antropotoomiaks
  • botaanikaks ja
  • zooloogiaks
  • lahti
  • väljalõikamine
  • Anatoomia ajaloost
  • Hippokratest
  • Claudius
  • Sina
  • Avicenna)
  • Andreas Vesalius
  • William Harvey
  • Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja
  • põlvnemine
  • ahvinimese
  • püstiseks ahvinimeseks
  • pekingi hiina inimeseks
  • pekingi ahvinimeseks
  • neandertali inimene
  • pärisinimesega
  • kromanjooni inimesena
  • Mõisted
  • patoloogilise füsioloogiaga
  • patoloogiline anatoomia
  • ainevahetus
  • assimilatsiooniks
  • anabooliaks
  • dissimilatsiooniks
  • kataboolia
  • erutuvuseks
  • ärritus
  • künnisärrituseks
  • pidurdus
  • Inimese kehaehituse üldtunnused
  • pea e. kraniaalne ja saba e. kaudaalne poolus
  • bilateraalsümmeetriline
  • Inimese keha põhiosad
  • cóllum
  • truncus
  • mémbra
  • kulmud
  • kõhuks
  • rinnana
  • ülakõht
  • keskkõht
  • alakõht
  • vabaosaks
  • Vabaosa
  • õlavars
  • küünarvars
  • käsi
  • Käsi
  • ranne
  • kämmal
  • sõrmed
  • reis
  • säär
  • jalg
  • Jalg
  • kand
  • pöid
  • varbad
  • Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt
  • mediaantasapinnaks
  • horisontaaltasapinnaks
  • perifeerne”
  • tsentraalne”
  • Meditsiiniline terminoloogia
  • a-, an
  • artefakt
  • arteriaalne
  • atroofia
  • auskultatsioon
  • difuusne
  • distaalne
  • e, ex, eks
  • end-, endo
  • ep(i)
  • hüp(o)
  • hüper
  • inspektsioon
  • kahheksia
  • kardiaalne
  • lokaalne
  • motoorne
  • obstruktiivne
  • palpatsioon
  • par(a)
  • perifeerne
  • perkussioon
  • proksimaalne
  • renaalne
  • sedatiivne
  • sensoorne
  • super
  • tsentraalne
  • tsüanoos
  • vaskulaarne
  • venoosne
  • Rakk
  • kudesid
  • Raku ehitus
  • tsütoplasmaks ja tuumaks
  • organelle
  • membraani, kromosoome, tuumakesi ja tuumaplasmat
  • kromosoomid
  • pärilikkusetegurid ehk geenid
  • desoksüribonukleiinhappest
  • ribosoomid, mitokondrid
  • tsütoplasmaatiline võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja tsentrosoomid
  • Raku eluavaldused
  • ainevahetus
  • erutuvus
  • liikumisvõime
  • sigimine e. pooldumine
  • Rakkude paljunemine
  • Koed
  • koed
  • histoloogiaks
  • Epiteelkude
  • epiteelkude ehk kattekude
  • katte-, imendumis-, näärme- ja tundeepiteeli
  • taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline)
  • lameepiteel
  • silinderepiteel
  • kuupepiteel
  • ripsepiteeli
  • ühekihiliseks või
  • mitmekihiliseks epiteeliks
  • Tugikoed
  • sidekude
  • rasvkude
  • luukude
  • kõhrkude
  • Lihaskude
  • kokkutõmbumisvõime (kontraktsioonivõime)
  • vöötlihaskude;
  • silelihaskude;
  • südamelihaskude
  • Vöötlihaskude
  • vöötlihaskiududest
  • skeletilihasteks
  • Silelihaskude
  • Südamelihaskude
  • Närvikude
  • neuroniteks
  • neurogliiarakkudest
  • jaotuvad dendriitideks ja
  • aksoniteks
  • närve
  • neurogliia ehk närviturva
  • närvitoendirakkudeks
  • fagotsütoosivõime/õgirakud
  • Veri ja lümf
  • Vereplasma
  • Vere rakud
  • erütrotsüüdid ehk punased verelibled;
  • leukotsüüdid ehk valged verelibled;
  • trombotsüüdid ehk vereliistakud
  • Erütrotsüüdid
  • hemoglobiini
  • Leukotsüüdid
  • fagotsütoosi
  • Trombotsüüdid
  • vere hüübimises
  • Lümfisüsteem
  • koemahlaga
  • lümfikapillaaride ja
  • lümfisoonte
  • lümfiks
  • lümfisõlme
  • ELUNDKONNAD
  • Tugi- ja liikumiselundkond
  • skelett e. luustik
  • Luustik ehk skelett
  • epifüüsi
  • diafüüsi
  • plinkolluseks ja käsnolluseks
  • Haversi
  • kanaliteks
  • luuümbrisega e. periostiga
  • osteoblastid
  • Luude ühendused
  • luuliidused, sideliidused, kõhrliidused ja
  • sünoviaalliidused e. liigesed
  • liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu
  • liigesekõhrega
  • sünooviaga (liigesevedelik)
  • ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks
  • Luustiku jaotus
  • kere, jäsemete ja pea luustikuks
  • lülisammas e. selgroog
  • roided
  • rinnakuluuga
  • rinnakorvi
  • ajukoljuks ja näokoljuks
  • Lihaskond
  • kokkutõmbumises (kontraktsioonis)
  • Lihaste jagunemine
  • kere-, jäsemete- ning pea ja kaelalihased
  • Närvisüsteem
  • Sissejuhatus
  • närvisüsteem
  • neuroloogiaks
  • kesknärvisüsteemi
  • närvirakkudest (neuronitest)
  • neurogliiast
  • hall- ja valgeaine
  • kooreks
  • tuumad
  • juhtefunktsiooni – annavad närviimpulsse edasi
  • paariks peaaju – ehk kraniaalnärvdeks ja 31 paariks seljaaju – ehk
  • spinaalnärvideks
  • innerveerivad
  • sensoorsed (tunde) – e. aferentsed närvilõpmed
  • retseptorid
  • motoorsed (liigutajad) e. eferentsed närvilõpmed
  • perifeerse närvisüsteemi
  • funktsionaalselt
  • somaatiliseks ja vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks
  • sümpaatiliseks ja
  • parasümpaatiliseks
  • Seljaaju
  • Peaaju
  • Pea – ja seljaaju juhteteed
  • Pea– ja seljaaju kestad
  • subduraalruum
  • subarahnoidaalruum
  • epiduraalruum
  • Perifeerne närvisüsteem
  • Seljaajunärvid
  • Peaajunärvid
  • Vegetatiivne (autonoomne) närvisüsteem
  • sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks
  • Kokkuvõte
  • Süda ja veresoonkond
  • Veresooned
  • kopsuveenid, aort, alanev aort, ülakeha arterid, maoarter jne)
  • arterioolid
  • kopsu verekapillaarid, ülakeha
  • verekapillaarid, alakeha verekapillaarid jne.)
  • veenideks.(kopsuarter(-tüvi), ülemine
  • õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.)
  • Veresooned jagunevad
  • arterid
  • mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse
  • vere transport südamesse tagasi
  • ainevahetus vere ja koerakkude vahel
  • Suur ja väike vereringe
  • vereringeks
  • väikest vereringet
  • pärgarterite e. koronaararterite
  • venoosne veri
  • arteriaalne veri
  • Süda
  • Südame sein koosneb kihtidest
  • endokard
  • müokard
  • epikard
  • südamepauna e. perikardi
  • südame paunaõõneks e. perikardiõõneks
  • paremaks ja vasakuks kojaks ja paremaks ja
  • vahesein
  • kahehõlmaline vasaku koja
  • vatsakeseklapp e. mitraalklapp
  • kolmehõlmaline poolkuuklapp
  • kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp
  • kolmehõlmaline poolkuuklapp
  • erutustekke ja erutusjuhte süsteem
  • siinussõlmest
  • atrioventrikulaarsõlme
  • Hiši
  • Hiši kimbu paremaks ja
  • Purkinje kiudude
  • tahhükardiaks
  • bradükardiaks
  • Pulss ja vererõhk
  • pulss ja vererõhk
  • pulss
  • diastoolset
  • arteriaalseks vererõhuks
  • Hingamiselundkond
  • Hingamisteed
  • Ülemised hingamisteed
  • Ninaõõs
  • Neel
  • Alumised hingamisteed
  • Kõri
  • Hingetoru ehk trahhea
  • Bronhid ehk kopsutorud
  • Bronhioolid
  • Kopsud
  • kaks kopsu
  • Hingamislihased
  • vahelihas ja roietevahelised lihased
  • Hingamine
  • Hingamisemahud ja sagedus
  • Vanus
  • Füüsilisest koormusest
  • H FR
  • H MM
  • Tervisest
  • Hingamise regulatsioon

Kommentaarid (1)


Heltsi: Rahul.
22:28 12-06-2016


Sarnased materjalid

937
pdf
39
docx
22
docx
68
docx
33
docx
40
docx
170
doc
87
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto