50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
isabellagh
Õppematerjali autor
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 [1] km2 [1] sh siseveekogud km2 93 000 [1] km² Riigikeel(ed) indoneesia Riigikeel(ed) indoneesia http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia
on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2 Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid.
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2.
Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Kapuas, Mamberamo, Musi. Esineb kaldeerajärvi. Kelimutu vulkaani kraatris on kolm värvilist järve. Aasia suurimad vihmametsad kasvavad Indoneesias. Liigirikkus neis metsades on suur , paljud taime- ja loomaliigid on hävimisohus. Tähtsaim majandusharu on veel põllumajandus, metsatööstus, kalandus, kasvab tööstuse osatähtsus. Rahvaarvult on Indoneesia maailma neljas riik. Kasutatud allikad 1.http://www.reisiguru.ee/riikID/84 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia 4. http://kliimavootmed.snappages.com/esileht.htm 5.http://www.hot.ee/kliimavoondid/ 6.http://wiki.gomaailm.ee/wiki/indoneesia/ 7. http://berkeleyearth.lbl.gov/regions/Indonesia 8. http://www.jakarta.climatemps.com/ 9. https://www.nc-climate.ncsu.edu/edu/k12/.monsoons
See äratas minu huvi oma liigirikkusega, sellega et ta on jagatud kolme riigi vahel ja tõsiasjaga, et see on veel üks väheseid paiku Kagu-Aasias, mida on veel võimalik päästa. Oma uurimuses ma keskendungi sellele, mis ja kuidas muutis selle saare loodustiku hävimisohtlikuks ja sellele, kuidas meil veel on võimalik seda eedenit päästa. 3.Ülevaade 3.1. Asukoht Kailimantan on saar Kagu-Aasias, mis on jagunenud kolme riigi vahel: Malaisia, Indoneesia ja Brunei. Saare pindala on 743 330 km2, mis teeb sellest suuruselt maailma kolmanda saare. Kõige suurem osa saarest (72,6%) kuulub Indoneesiale; 26,7% kuulub Malasiale, jagunedes omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb
Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km
asukohale, kus Mekongi, Hâu Giangi ja Tônlé Sabi jõgi ristuvad, moodustades X-tähe. 1430. aastatel valiti Phnom Penh Ângkôri asemel uueks pealinnaks. Phnom Penhi asukoht oli parem Mekongi jõe kaudu sai kaubavahetust arendada Hiina ja Laosega, samuti pakkus Tônlé Sabi jõgi ühendust kalarikka Tônlé Sabi järvega. 16. sajandiks oli Phnom Penhist saanud piirkonna majanduslik keskus, millel olid eriti tugevad kaubanduslikud sidemed Indoneesia ja Hiinaga. 17. sajandiks olid aga Vietnami sissetungid khmeeride alale lõiganud ära linna pääsu merele ning lõunasse liikunud Hiina kaupmehed hakkasid piirkonnas monopoli haarama. Khmeeri kuningriigist sai puhver Tai ja Vietnami vahel ning 1772. aastal põletasid tailased Phnom Penhi maha. 1863. aastast oli Phnom Penh Prantsusmaa protektoraadi all. Kui prantslased 1953. aastal lahkusid, oli linn saanud tänapäevase ilme.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid