aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771
Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist
võimalust uisutamiseks ja jäähoki mängimiseks ning Huntaugu mäel on lume-ja discgolfi park. Viljandi järve randa on rajatud laste mänguväljak ja kaksrannavõrkpalli platsi. (Viljandi linna arengukava 2013) Majutusstatisika Turismisihtkoha uurimisel on oluline teada, et millised võimalused on sihtkohal majutuskohtade näol ja kui palju on nendest ressurssidest kasutatud. Järgnevas tabelis on näha üldine majutusstatistika Viljandi kohta. Tabel 3. Majutus Viljandis. Allikas: Statistikaamet 2015 2010 2011 2012 2013 2014 Majutuskohad 46 49 60 65 62 Toad 481 498 630 720 682 Voodid 1247 1266 1834 2146 2052 Tubade täitumus, % 22 24 25 20 18
teevad valdava osa välisreisidest Euroopas. Kasvu teiseks eelduseks on regiooni turismitoodete ja -teenuste atraktiivne hinnakujundus. [3] Turismimajandus on viimastel aastatel jõudsasti arenenud on kasvanud nii nõudlus kui pakkumine. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased, aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. [3] Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. mlr Lähis- Ida ml
..............................................................................4 1.1.4 Maaturism......................................................................................................................5 1.1.5 Ekstreemsuse otsingul....................................................................................................6 1.1.6 Kosmoseturism...............................................................................................................6 2.Populaarsemad sihtkohad üle maailma....................................................................................6 2.1 Riigid ja nende populaarsus................................................................................................6 2.1.1 Hiina tõus.......................................................................................................................7 3.1 Regioonide populaarsus.......................................................................................................
Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
Kui arvestus toimuks kõigi turistide, mitte ainult majutuste järgi, oleks soomlaste osakaal hoopis suurem. Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks oli kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas, 2010. aastal see kasv jätkus ning Soome turistde arv suurenes 2009. aastaga võrreldes 11%. Põhjuseks võib pikemate ja kallimate välisreiside vahetamine taskukohasemate lähireiside vastu. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas. Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil. 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik
tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki
Eesti instituudi poolt loodud võrguväljaandest. Lisaks käsitletavate riikide välisministeeriumi võrgulehtedel olevatest materjalidest, erinevatest raamatutest ning ajaleheartiklitest, mis kajastavad antud teemat. 1. EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE Eesti ja Soome on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad. Meie maade suhted on pea kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad. Oma rahvuslikest juurest teadlikena hakkasid eestlased ja soomlased suhtlema 19. sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis. Poliitiline lähenemine algas 20. sajandi alguses, kui Venemaa sündmused mõjutasid oluliselt tsaaririigi osade Eesti ja Soome ühiskondlikke protsesse. Pärast Eesti ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ..............................................................................
............................................................................................26 11. TRANSPORT.....................................................................................................................27 11.1. Transpordi üldiseloomustus........................................................................................27 11.2. Transpordivõimalused.................................................................................................27 12. TURISM.............................................................................................................................28 12.1. Turismi statistika.........................................................................................................28 12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid.....................................................................................29 KOKKUVÕTE.................................................................................................
toitlustusasutustes, kohtutakse Eesti samade huvidega ühingutega ning õhtuti toimuvad erinevad üritused. Kogu reis kokku on turismitoode, mille kvaliteedi otsustab iga üliõpilane ise ning sellega koos turismitoote kvaliteedi. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 3. Loetlege turismimajanduse põhikomponente. 1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p.
(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 20
Õhtusöögil on kombeks öelda tooste ning küllakutsutul võidakse paluda seda samuti teha. Toosti öeldakse ainult kanget alkoholi juures, mis on serveeritud pitsides. (Ibid.) Tegevusalad Poolat peetakse üheks tugevaimaks endise Nõukogude Liidu liikmesriigiks majanduses. Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mis ei langenud paar aastat tagasi majanduskriisi. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, transpordivahendeid maal, õhus ja veel liikumiseks, militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid. (Economy of Poland) Poola kasutab peamiselt fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks, kuid olulised maavarad on Poolal maagaas ja nafta. Põllumajanduses töötab 14,80% töölistest ning põllumajandus moodustab 3,8% SKP-st, mis viitab üpriski kesisele tootlusele. Poola on 11
majanduslik seis nn kinnisvaramulli nii suureks ajanud, et kokkuvarisemine oli vältimatu. Järgnes langus, 2007 aastal vähenesid kinnisvara tehingud 40% ning tehingute kogumaksumus 49% võrreldes 2006 aasta buumiga. Pärast paari aastast langust hakkasid 2010. aastal tehingute arv ning väärtus jällegi tõusma saavutades buumi eelse taseme, kui eelneva aastaga võrreldes tõusis tehingute arv 24% ning tehingute väärtus 18%, väikene tõus jätkus ka 2011 kui tehinguid sooritati 9% võrra rohkem. Jooniselt väljendus selgesti ka majanduslik olukord kus 2004 aastal alanud kiire tõus saavutas oma tipu 2006 aastal ning pärast seda järsult langes tuues kaasa endaga koondamislaine ning palju muid sotsiaalseid ja materiaalseid probleeme (Joonis 5). Paljud hiilgeajal laenu abil kodu soetanud, olid sunnitud oma kodusest loobuma, ilmnesid ka esimesed ,,vaimustuse" aegsed vead, kehva ehituskvaliteedi, mõtlematult
Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993.aastal 1,8 korda.Alates 1993. aastast hakkas kaubandus jõudsalt arenema. (Kaubandus Nõukogude Liidu ajal, s.a.) Sotsialistlikust majanduskeskkonnast kapitalistlikusse üleminekul leidsid mitmekülgset äritegevust inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid Eestisse
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE...........................................................................................
võetud vahemikus 1962-1970. Taoliste tootmisliinide keskmine aastane tootmismaht on 1,5 miljonit m3. Finantskriis ning tugev konkurents moodsamat tehnoloogiat kasutavate tootjate 15 poolt on oluliselt vähendanud antud vanemat tüüpi tehnoloogiat kasutavate firmade konkurentsivõimet. Seega on tõenäoline, et osa vanematest ettevõtetest suletakse vahemikus 2009-2011. 2008. aastal jätkus saepuruplaadi nõudluse kasv Venemaal, kuigi kasvutempo oli mõnevõrra aeglustunud (+5%). Sellegipoolest on oodata saepuruplaadi nõudluse vähenemist 2009. aastal. Saepuruplaadi jaoks on suurimaks turuks mööblitööstus, mis võtab enda alla 88% kodumaisest saepuruplaaditoodangust. Kasvava kodumaise nõudluse tõttu oli Venemaa saepuruplaadi eksport 2008. aastal väiksem, kuid hinnangute järgi peaks kasv jätkuma 2009. aastal ning seda põhjustab eelkõige viimasel ajal oluliselt
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Välismajandussidemetest on vaatluse
Ümarpuidu hinnatõusud Euroopas vähendasid ettevõtete kasumlikkust 2007. a lõpus ja ka 2008. a.(UNECE 2008) Üldiselt oli 2007 Euroopa plaaditootjatele positiivne aasta, mis algas paljulubavalt kuigi tootjad seisid aasta vältel silmitsi nõrgeneva turuga. 2007. a esimestel kuudel langes ehitustegevus, mis tõi kaasa ka languse mööblitootmises. Eriti Lääne-Euroopa riigid said tunda ülemaailmse makromajanduse aeglustumise ning USA majanduskriisi mõjusid. Ida-Euroopas jätkus ehitustööstus, mis toetas plaatide 10 ning mööbli tootmist. Siiski halvenes majandusolukord sedavõrd, et kahandas kogu Euroopas plaadinõudlust, eriti 2007. a viimasel veerandil. Euroopa plaaditootmine suurenes 2007. a 2,8% ning tarbimine suurenes 4,1%. Kogu kaubandus püsis positiivne, eksport ning import kasvasid. Hoolimata suurenevast impordist langes kaubandus lõpuks kolmandiku võrra. Tugev nõudlus plaatide järgi Euroopas (eriti 2007
.................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.................................................................8 Olulisemad ekspordiartiklid 2008......................................................................8 Olulisemad impordiartiklid 2008 .......................................................................8 Turism................................................................................................................9 ÄRIKESKKOND.................................................................................................. 10 Tööjõuturg....................................................................................................... 11 MAKSUD......................................................................................................... 11 PRAKTILINE INFO...................
Üle 60% koguinvesteeringutest läks masinate ja seadmete soetamiseks ning 30% hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Ligi 60% sektori investeeringutest tegid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning 30% raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise ettevõtted. Esimesena nimetatud allharus jäid investeeringud 2006. aasta tasemele, teises kahanesid kümnendiku võrra. (Lisa 7, Joonis 7) 2.4 2008 aasta 2008. aasta kolmes esimeses kvartalis jätkus elektri- ja optikaseadmete tootmises tugev tootmis- ja müügimahtude kasv, kuid majanduslanguse kiirenemine aasta lõpus mõjutas oluliselt sektorit. Kui III kvartalis toimus veel müügimahtude kiire kasv (24%), siis järgnevatel kuudel jõudis majanduslanguse ja finantskriisi mõju ka antud sektorisse. Varasematel aastatel oli müügi kiiret kasvu põhiliselt toetanud eksport, kahel viimasel aastal aga on jõudsalt suurenenud ka müük siseturule. Elektriseadmete ja aparatuuri
luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Ligemale pooled ettevõtetest on koondunud Kataloonia (18,2% Andaluusia (15,3%) ja Madridi (15,1%) piirkonda. 4.4.1 Teenused Sarnaselt teistele arenenud riikidele moodustab suurima osa (66,1%) SKP-st teenuste sektor, kus on hõivatud 66% töövõimelisest elanikkonnast. Üle poole Hispaania ettevõtetest tegutseb kaubanduse, toitlustuse ja majutuse alal. Järgnevad finants- ja äriteenuseid osutavad ettevõtted (13%). 4.4.2 Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKP-st ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2006. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 96 miljonit turisti, kellest vaid 10% olid ärireisijad. Briti majanduse arenemine aitas kaasa ka Hispaania turismisektori arengule, kuna iga kolmas turist on Ühendatud Kuningriigist, järgnevad sakslased ja hollandlased. Hispaania on Euroopa
............................................. 15 Välisinvesteeringud.......................................................................................................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus..............................
kõrge tase on kasvatanud imporditavate kaupade mahtu, millises suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Suuremad kaubagrupid, millised tekitavad kaubabilansi defitsiiti, on masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted. Turismiteenuste eksport kasvas aastatel 19951998 ca 1,8 korda. Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika. Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
