IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES (1)

3 KEHV

Esitatud küsimused

MIKS EI SUUTNUD RIIGID LAHKHELISID LAHENDADA?

Lõik failist

IMPERIALISM ,MAALIM 20.SAJ ALGUSES
IMPERIALISM-19saj lõpp
*on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas
*tunnused: kolooniad ,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed
ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED:
1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada)
2.vene enamlased (ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine)
3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed)
4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele)
MAAILMAMAJANDUS
*suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk
*maj.areng kiire,ebaühtlane
*kaubandus muutus oluliseks
*raudteevõrgu tihenemine
*sadamate,kaubandusfirmade areng
SÕJALISED BLOKID:
1. kolmikliit (Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia)
Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid:
Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaevastik,Prantsusmaa purustamine,võim Euroopas
Austria-Ungari:huvitatud Balkanist,maha suruda Serbia domineerimine Balkanil
Itaalia:kaitse Prantsusmaa rünnakute eest
2.liiduleping(Venemaa-Prantsusmaa-kohustusid teineteist aitama )
3.antant(Inglismaa,Prantsusmaa)
Eesmärgid Antandiga liitumisel :
Prantsusmaa:ülesandeks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas,tahtis tagasi Elsass ,Lotring piirkondi,huvid Aafrika vastu
Inglismaa:Saksamaa mõju vähend Euroopas,kolooniad
Venemaa:arvete klaarimine Türgiga,huvid Balkani vastu
MIKS EI SUUTNUD RIIGID LAHKHELISID LAHENDADA?
*kõikidel riikidel liiga suur huvi omandamise,säilitamise,mitte kompromissi vastu
*riigid pole veel valmis sallivuseks,mõistmiseks,sest eesmärk on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

kokkuvõte

imperialism saj sõjalised blokid ühiskondlikud liikumised

Sarnased õppematerjalid

doc

Imperialism

Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on vananenud

Ajalugu

doc

12. klassi ajalugu.

Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna

Ajalugu

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil:

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna

Ajalugu