Facebook Like
Hotjar Feedback

II ms (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust, kuid alles 1940 a.veb. murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi. 12. märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot’ ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile , Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks . 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu . Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt okupeeris Saks Prantsusmaa põhja-ja lääneosa, sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse Kesk-Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja Põhja- Bukoviina , mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud (MRP 23 aug 1939) 10. mail 1940 sai Srb peaministriks Churchill , kolm päeva hiljem esines ta Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika . 16 juunil 1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni “Merelõvi” plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa linnadele. Inglastele näis et peatselt võib alata ka Sakslaste sissetung , ent Hitler lükkas operatsiooni mitu korda edasi ja oktoobri keskel otsustati see jätta hoopis kevadele. Hitleri pilk pöördus itta .

21 juulil andis füürer korralduse “ Barbarossa plaani” - NSVL vastase välksõja kava - väljatöötamiseks. samal ajal hakati Punaarmees omakorda tegelema Sks vastase sõjaplaaniga. 1940 aasta nov toimusid läbirääkimised Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve Läänemere ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga , see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
II ms #1 II ms #2 II ms #3 II ms #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor driin Õppematerjali autor

Lisainfo

konspekt ja spikker ühes
ii ms , teine maailmasõda , mrp , molotov , rippentrop

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
doc
II MS
18
ppt
II ms
43
docx
12 klassi esimese kursuse ajalugu
30
pdf
Ajaloo konspekt 12-klass
23
docx
Ajaloo riigieksami kordamine 2010
17
docx
Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
27
doc
Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun