II maailmasõja riigikordade iseloomustused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Fašism, natsism ja kommunism.

Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? (lk 44, vihik) Too mõlema riigikorra kohta 2 näidet (kaart lk. 44) )-autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle

Ajalugu

4

doc

DIKTATUURID

mõjutada riigi arengut. 2.2) Sõja mõju- Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks , üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida. 2.3) Pettumine Versailles' süsteemis- Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid, kui ka mõningaid Antandi liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 2.4) Majanduslikud raskused- Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatsiooni või tooraineallikate kadumisega. Poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid.  2

Ajalugu

4

odt

Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism

otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine ­ palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine

Ajalugu

4

rtf

Ajaloo valitsemisvormid

Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur ­ mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt. küüditamisega. Ühiskonna elu oleks pisiasjadeni

Ajalugu

4

docx

Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

Demokraatia säilis riikides, mis polnud sõjas kandnud nii suurt kahju või kus demokraatlikud traditsioonid olid mõnevõrra tugevamad. Headeks näideteks võib tuua Suurbritannia ja Prantsusmaa. Neis riikides olid samuti majanduskriisid ja sõjajärgsed kahjud suured, kuid nad suutsid siiski demokraatia säilitada ning ei vajanud selleks karmikäelist poliitikat. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid mõlemad rahupüüdlikud ning koos liitlaste toega tulid nad esimese maailmasõja kriisidest kiiresti ning edukalt välja. Demokraatlike riikide poliitiline areng on palju edukam kui diktatuuri riikidel. Diktatuuri riikide areng oli palju aeglasem ning riikide põhieesmärk oli valmistuda sõjaks, jättes rahva tahaplaanile. Seevastu demokraatlikes riikides oli elu minu arvate palju inimlikum ning rahva osalus riigi otsustes oli suur. Minu arust peamisteks põhjusteks, miks ühtedes riikides kehtestati

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia)­ Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik li

Ajalugu

4

doc

Demokraatia

propagandavahendeid. Diktatuur saab mõnikord võimule sõjavälise riigipöörde teel. Diktatuuri tekkepõhjused : Muutused ühiskonnas . Sõja mõju Pettumine Versaillesi süsteemis. Majanduslikud raskused- sõja kaotanud riikidel kõrged maksud ja raha väärtuse langemine. Terav riigisisene valimsvõitlus erinevate poliitiliste liikumiste vahel. Põhirahvuse ja vähemrahvuse vahelised konfliktid . Valimiskünnise puudumine 6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel . Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine . Seda saavutati küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 7

Ajalugu

2

odt

AJALOO KT - Demokraatia, diktatuur, fašism, natsism

Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44): Autoritaarses riigis oli kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses diktatuuris koondus võim ühe isiku või rühma kätte, oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Rikuti inimõigusi ja inimesi hoiti pideva hirmu all.

Ajalugu

Kommentaarid (0)