Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

II maailmasõja eellugu ja lepituspoliitika (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
II maailmasõja eellugu ja lepituspoliitika #1 II maailmasõja eellugu ja lepituspoliitika #2 II maailmasõja eellugu ja lepituspoliitika #3 II maailmasõja eellugu ja lepituspoliitika #4 II maailmasõja eellugu ja lepituspoliitika #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helena T Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

II maailmasõja eellugu ja algus

g. Punaarmee ­ NSVL sõjaline koosseis h. Juutide massiline hävitamine II maailmasõja vahel ­ holokaust i. Ühinenud rahvad ­ hitleri vastu olevad riigid j. Välksõda ­ riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul k. Barbarossa plaan ­ saksamaa plaan NSV Liidu vallutamiseks l. 1940. Sõlmitud liiduleping saksamaa, itaalia ja jaapani vahel ­ kolmikpakt m. Lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930. Aastate II poolel ­ lepituspoliitika n. USA abi N.Liidule ja teistele saksamaaga sõdivatele riikidele ­ lend-lease 5. Märkige nimed: a. C. De Gaulle ­ prantsuse riigimees b. C.G.E.v.Mannerheim ­ soome armee juht Talvesõjas c. W. Keitel ­ Relvajõudude ülemjuhatuse esimees d. B. Mussolini ­ itaalia Fasistide juht e. G. Zukov ­ NSVL väe juht f. J.v.Ribbentrop ­ saksa välisminister g. D.Eisenhower ­ tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas h. V

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Teise maailmasõja eellugu

Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe

Ajalugu
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

iseseisvuse eest. 54* Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati) 4- Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust 5- MRP ­ nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid 6- Majanduskriis ­ Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu. NSV Liidu Punaarmee vajas sõjalist rakendust, et õigustada selle olemasolu ja väljaarendamist. 7- Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee.

Ajalugu
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane​ terror​​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.

Ajalugu
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

Lääne-Poola määrati Saksamaa mõjusfääri. 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas 2. Maailmasõda. 17. sept ründas Poolat NSVL. 28. sept 1939 lendas Ribbentrop taas Moskvasse, kus sõlmiti piiri- ja sõprusleping koos salajase lisaga. Saksa piiri Poolas nihutati ida poole, tasuks sai NSVL Leedu. Poola riik lakkas olemast. Teine maailmasõda 1939-1945 Sõja põhjused ­ vt. Versailles'I süsteemi lagunemine, lepituspoliitika, Müncheni konverents, MRP elluviimine, Poola jagamine 1.sept 1939 tungis Saksamaa Poolale kallale ja algas Teine maailmasõda. 17.sept lahkus Poola valitsus riigist ja samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri ­ algas Nõukogude- Poola soda. 27.sept alistus Varssavi. 28.sept 1939 sõitis Saksa välisminister Ribbentrop Moskvasse. Saksamaa ja NSVL sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, millel oli samuti salajane lisaprotokoll

Ajalugu



Lisainfo

Kokkuvõtlikult II ms algusaegadest, Hitleri eesmärkidest, Chamberlaini vigadest välispoliitikas, lepituspoliitikast, Hitleri sõjaeelsest tegevusest, Inglismaa ja Saksamaa vahelistest suhetest, Tšehhoslovakkiast, Saksamaa majandusest.

Kommentaarid (2)

madss profiilipilt
madss: aitas küll, tänan
21:45 13-11-2011
noyouka profiilipilt
noyouka: põhjalik
22:40 05-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun