II maailmasõja algus (2)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

II maailmasõda

Tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel.(Kreekas, Jugoslaavias) Jugoslaavias tõusis esile Tito, kelle tegevusele sakslased piire isegi suurte pingutustega panna ei suutnud. Saksamaal tekkinud vastupanuliikumised avastati kiiresti ning hävitati. 20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada. Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada. Ukrainas tegutsenud Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partesantide vastu. Juhiks oli Bandero. Seadis eesmärgiks iseseisvuse saavutamise. Punaarmee juhtimisel tegutses partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel. Sakslased kasutasid partisanide vastu võitlemiseks kasakaid. Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud

Ajalugu

4

doc

Ajalugu. Teine Maailmasõda

Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia

Maailmasõjad

5

doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 ­ Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 ­ Müncheni kokkulepe 23.08.1939 ­ Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 ­ II maailmasõja algus 22.06.1940 ­ Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis ­ Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 ­ Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets ­ Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august ­ Atlandi harta 1943 ­ Teherani konverents 6.06.1944 ­ D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 ­ Jalta konverents 1945 ­ luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05

Ajalugu

8

docx

AJALOO KT II MS

Inglismaa, et kaitsevad Poola puutumatust ning alustasid läbirääkimisi ka NSVL-iga, et teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Kehtestati üleüldine sõjaväekohustus ja valmistuti sõjaks. Hitler hakkas kartma ning lootis, et ta kindlaks seljataguseks saab NSVL. 5. Molotovi-Ribbentropi pakt ­ mis see oli, millal see sõlmiti, miks see sõlmiti, kelle vahel. Kuidas Molotovi-Ribbentropi pakt mõjutas Eestit, kuidas see aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL-i vahel, millele kirjutati alla 23. augustil 1939. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda sõjalises liidus. Kõige olulisem osa lepingust oli salajane protokoll, milles kaks diktaatorit Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL pidi saama Eesti ning see oligi suureks lükkeks maailmasõja tekkimisel, kuna mõlemad riigid soovisid jagatud riike endale saada. Ptk 19: 6

Ajalugu

8

doc

II Maailmasõda

Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur

Ajalugu

6

doc

II Maailmasõda

2. Eesmärgid 3. Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused

20. sajand maailmas

6

docx

II maailmasõda

Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet tankilahing. täitev valitsus Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) 1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis

Ajalugu

Kommentaarid (2)