II maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks puhkes II maailmasõda?
Kes selles kõige rohkem süüdi oli?
Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?
Millised olid Hitleri plaanid?
Kuidas hinnata Lääneriikide Inglismaa Prantsusmaa käitumist sõja eel?
Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust?
Mis oli MRP sisu avalik ja salajane?
Kuidas on MRP seotud Eesti ajalooga?
Millise sündmusega ja millal algas II maailmasõda?
Millal ja kuidas sõda lõppes?
Miks puhkes Talvesõda?
Miks ei suutnud venelased seda võita?
Miks tabas Saksamaa kallaletung NSV Liitu täiesti ootamatult?
Kus toimusid II maailmasõja suurimad ja otsustavad lahingud?
Miks sekkus sõtta USA?
Kuidas see mõjutas sõja käiku?
Millised sündmused sõjas tähistasid murrangut Saksamaa ja ta liitlaste kahjuks?
Milliste riikide inimkaotused ja miks II maailmasõjas olid suurimad?
Keda võib pidada II maailmasõja suurimaks võitjaks?
Millised olid II maailmasõja a negatiivsed tagajärjed?
Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga?
Kuidas on järgnevad kohanimed läinud II maailmasõja ajalukku?

Lõik failist

II MAAILMASÕDA

Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli?

I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) – ei saanud mida tahtsid
Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt . Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja)
Saksa natside välispoliitilised plaanid
NSVL ambitsioonid – maailmarevolutsiooni plaan – väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada
Sõjatööstuse areng – relvi vaja realiseerida
Rahvasteliidu nõrkus – puudus riiike ohjeldav jõud
Lääneriikide lepituspoliitika – olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tšehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana.

Saksamaal oli suur süü sõja algamisel.

Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?
EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine – saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne

Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?

Tühistada Versailles leping
Suur-Saksamaa loomine
Võitjatele kättemaksmine
Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine

Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased?
vallutada Tšehhoslovakkia ning Poola.

Kuidas hinnata Lääneriikide (Inglismaa, Prantsusmaa) käitumist sõja eel? Millega nad seda põhjendasid?

Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust?
Austria ja Tšehhoslovakkia

Mis oli MRP sisu (avalik ja salajane)? Hitleri ja Stalini tegelikud plaanid?
See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.

Kuidas on MRP seotud Eesti ajalooga ?
baaside loomine-hiljem okupatsioon

Millise sündmusega ja millal algas II maailmasõda? Millal ja kuidas sõda lõppes?
ALGUS
1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises)
3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja („kummaline sõda“)
17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL
SÕJA LÕPP
2. september 1945.a Jaapan kirjutas alla kapituleerumisaktile

Millised riigid olid II maailmasõjas:

Saksamaa liitlased? – Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Slovakkia jt (11 riiki)
Saksamaa vaenlased e. teise poole liitlased? - Suurbritannia , Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt (kokku 61 riiki).
erapooletud? – Rootsi (kuigi varustas Hitlerit), Iirimaa (pooldasid Hitlerit, viha inglaste vastu), Hispaania , Portugal (lennuväed, sadamad Hitlerile), Šveits ( pangad ), Türgi

Miks puhkes Talvesõda? Miks ei suutnud venelased seda võita?
Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov -Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla.
Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad.

Miks tabas Saksamaa kallaletung NSV Liitu täiesti ootamatult?
MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hey Õppematerjali autor

Kordamisküsimuste vastused II maailmasõja kohta.

1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli?
• I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) – ei saanud mida tahtsid
• Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja)
• Saksa natside välispoliitilised plaanid
• NSVL ambitsioonid – maailmarevolutsiooni plaan – väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada
• Sõjatööstuse areng – relvi vaja realiseerida
• Rahvasteliidu nõrkus – puudus riiike ohjeldav jõud
• Lääneriikide lepituspoliitika – olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tšehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana.

Saksamaal oli suur süü sõja algamisel.
2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?
EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine – saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne
3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?
• Tühistada Versailles leping
• Suur-Saksamaa loomine
• Võitjatele kättemaksmine
• Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine

4. Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased?
vallutada Tšehhoslovakkia ning Poola.

isikud, mõisted

2 maailmasõda hitler stalin

Sarnased õppematerjalid

doc

II Maailmasõda

Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist

20. sajand maailmas

doc

Teine maailmasõda - põhjused, käik, tulemused

TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka s

Ajalugu

docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 17. Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita. USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus. 18. Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele? NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu. 19. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:

Ajalugu

docx

II Maailmasõda 1933-1943

IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu