II maailmasõda - Kontrolltöö Küsimused ja Vastused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.

Ajalugu

11

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Ühesõnaga jagati Euroopa kaheks. Jossif Stalin suri 1945. aastal. 5  Itaalia diktatuur- fasism Pärast Esimest maailmasõda oli Taalia suurtes raskustes. Itaalia majandus oli väga nõrk ja tööpuudus väga suur. Samas oldi pettunud ka Pariisi rahukonverentsis, sest loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia. Itaalias oli terevalt lõhenenud ühiskond ja tugev streigiliikumine haaras tervet riiki. Sõjajärgsetel aastatel vahtus valitsus tihti ja siseriiklik olukord oli keeruline. Kõigis nendes rasketes tingimustes tekkis väiks rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud

Ajalugu

5

doc

Fašism

1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Antifasism on fasismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fasismile. Pärast II maailmasõda on antifasistide sooviks fasismi (natsionaalsotsialismi) ning antisemitismi taassünni vältimine, mis pole aga siiski õnnestunud. Rahvusvaheline antifasistlik liikumine ühendab paljusid teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja võitlevaks antifasismiks, mis aktsepteerib võitluse meetodina ka vägivalda ning teisi ebaseaduslikke meetodeid. Liberaalne antifasism kasutab võitluses ainult

Ajalugu

15

odt

FAŠISM

juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Pärast Esimest maailmasõda nähti fasismis alternatiivset majandusstrateegiat sotsialismile ja ametiühingute võimule ning ühtlasi ka kapitalismile. Fasism õigustas nõrgemate hävitamist, sest lähtus teooriast, et ellu jäävad kõige paremini kohastunud, niisamuti heideti kõrvale kristlikul moraalil ja eetikal põhinevad traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Fasistlikku parteid juhtis absoluutne liider, kes saavutas isikukultuse staatuse.3 Ajalugu

Ajalugu

3

docx

Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass)

Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetaja

Ajalugu

2

doc

Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal.

Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10

Ajalugu

7

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsion

Ajalugu

Kommentaarid (0)