4. Saksamaa poliitika vallutatud aladel ja suhtumine sakslastesse: Vt.õpik lk.23- 25. 5. Vastupanuliikumine Saksamaal: Vt.õpik lk.25-27. 4 6. Liitlaste konverentsid II maailmasõja ajal: (Vt. ka õpik lk.35-38) · Oma tegevust II maailmasõja ajal koordineerisid Hitleri-vastase koalitsiooni peamised osapooled USA, Suurbritannia ja NSV Liit kolmel suurel konverentsil: 6.1. Teherani konverents (1943.a. novembris-detsembris): · Osalesid F.D.Roosevelt, W.Churchill ja J.Stalin (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast, proovides isegi 1943.a. Saksamaaga isegi separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapitulatsiooni Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (senini olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste
millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad. sest punaarmee liikus edasi, meil nappis sõjaline jõud, puudus side rindel olevate sõduritega. nsvl okupatsioon baltimaades- 15-17 juuni 1940. talvesõda-nov 1939. jalta konverents- ehk krimmi konverents toimus NSV liidus krimmis livaadia palees kuni 4. kuni 11. veebruar 1945, kus nsvl, usa, suurbritannia jaotasid ära teise maailmasõja järgse euroopa ja aasia. 1943 juuli- kurski tankilahing. 1944 6. juuni-normandia dessant.
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2 MÕISTED 1. Rahustamispoliitika 2. maailmasõja ajal lääneriikide tegevusetusetus. Loodeti et kui diktaatorid rahunevad. 2. Ansluss Austria Saksamaaga liitmine ultimaatumi abil 1938a. 3. Müncheni kokkulepe 29.september 1938.a. Sõlmiti Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel. Kohustas Tsehhoslovakiat loovutama Sudeedimaa Saksamaale, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 4. Molotovi Ribbentropi pakt sõlmiti 23.augustis Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mittekallaletungileping, millega lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele osapoolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepinguga oli kaasas salajane lisaprotokoll, millega oli ära jagatud Ida- Euroopa NSV Liit sai loa anastada Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia, Saksamaa sai ülejäänud osa Ida Euroopast. Oli uue maailmasõja alguseks. 5. Maginot´ ja Siegfriedi liinid
· MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti. · MASSIKÜÜDITAMINE-riigist viiakse inimesi vägivaldselt Siberisse, ilma süüdistusteta ja kohtuotsuseta. · KAPITULEERUMA-alistuma, alla andma. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus.
ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL
tööga, näljutati ja piinati. · · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti. · · MASSIKÜÜDITAMINE-riigist viiakse inimesi vägivaldselt Siberisse, ilma süüdistusteta ja kohtuotsuseta. · · KAPITULEERUMA-alistuma, alla andma. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus.
· Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. · 11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja ja oli ka sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping · 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mille kohaselt mpidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uuutele riikidele.
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika
Kõik kommentaarid