II Maailmasõda ja Külm sõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu

8

docx

Ajalugu KT KS

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu

4

docx

Maailm pärast II maailmasõda

Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie ­ NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin ­ USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan ­ USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ­ Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks) ● 20saj algus kogu maailm jaotatud Euroopa riikide mõjusfäärideks Koloniaalimpeeriumite teke ● Pool maailma rahvast elas koloniaal voi poolkoloniaalseted maades (nt Inglismaal elas 7korda vahem inimesi, kui Inglismaa kolooniates) ● Suurimad kolooniad Inglismaal ja Prantsusmaal ● 90% Aafrikast Euroopa riikide käes ● Inglise-Buuri sõda 1899-1902 toi Briti impeeriumile halva maine, raskekuulipilduja ● Indias majanduse areng toi traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise ja vastuseisu inglise valitsemisele ● Hiinas bokserite ülestõus ja kodanlik-demokraatlik liikumine dünastiast sai vabariik Tehnika areng ● 20saj Henry Ford esimesed konveierid - suureneb autode tootmine ● Marconi raadiosignaal üle Atlandi - maailma globaliseerumine ● Titanicu uppumine 1912 - laialdane kajastus

12. klassi ajalugu

17

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

*VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome ­ säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud ­ demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne) o SB&Prmaa (mõjuvõimu langus) o Baltiriigid (Okupeeritud) o Kultuuritegelased (Pidid lahkuma/tapeti) o Jaapan&Itaalia *MIKS SMAA KAOTAS? Nõrgad liitlased Euroopas Sõda 2 rindel Ei jätkunud ressursse pikaks sõjaks Ründas NSVL suvevormis sõduritega Naised hoiti vabrikutest eemal Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Ahnus, ülehindas oma võimeid Keskendus juutide hävitamisele ja see liitis teised Smaa vastu 9. II maailmasõja tagajärjed: mõju riikide ja rahvaste saatusele. Jalta ja Potsdami konverentsid. Pariisi rahukonverents. Nürnbergi kohtuprotsess. ÜRO teke. I ja

Ajalugu

18

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO

Ajalugu

28

docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

 KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh .  TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

Kommentaarid (0)