Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

II A rühma metallid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1
2. II A RÜHMA METALLID
2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus
II A rühma metallideks on berüllium, magneesium , kaltsium , strontsium , baarium ja raadium . Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks.
Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid
moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta.
Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid . Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II.
Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks
redutseerijateks. Kusjuures , mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on.
Samas on II A rühma metallide aatomiraadiused veidi väiksemad kui sama perioodi leelismetallidel. Seetõttu leelismetallidega võrreldes loovutavad II A rühma metallid oma elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid
metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid .
2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused
Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes leelismetallidega on neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende aatomitel on ühe väliselektroni asemel kaks väliselektroni.
Samuti sarnaselt leelismetallidega on nad pehmed , suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Kui üldistatult vaadelda II A rühma metallide füüsikalisi omadusi, siis rühmas ülevalt alla suureneb nende aatommass ja tihedus, kuid väheneb nende sulamis- ja keemistemperatuur ning kõvadus.
2.4 II A rühma metallide keemilised omadused
Lihtainena on II A rühma metallid keemiliselt aktiivsed, kuid vähemaktiivsemad vastavatest leelismetallidest. II A rühma metallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla.
Nendest väiksema keemilise aktiivusega on berüllium ja magneesium. Oluliselt keemiliselt aktiivsemad on leelismuldmetallid. Õhu käes need oksüdeerivad kiiresti, mistõttu tuleb neid hoida nagu ka leelismetalle oksüdeerumise vältimiseks inertses keskkonnas või õli ja petrooleumi sees.
Ohtlikkuse tõttu peab leelismuldmetallidega töötamisel järgima samuti kõiki analoogseid ohutusnõudeid, mis leelismetallide puhulgi.
1) Reageerimine hapnikuga
Õhus kattub metallipind õhukese oksiidikihiga, mis annab neile mati välimuse. Berülliumi jamagneesiumi okiidikiht on tihe ja püsiv, mis kaitseb neid edasise oksüdeerumise eest. Sel põhjusel saab neid metalle hoida ka vabalt. Ent leelismuldmetallide oksiidikiht on kohev ja see ei kaitse neid edasise oksüdeerumise eest.
Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Viimased on aluselise iseloomuga , välja arvatud BeO, mis on amfoteerne .
Erandlikult on magneesiumi põlemisreaktsioon väga eksotermiline, kusjuures magneesium põleb süütamisel väga ereda ja silmipimestava leegiga. Seda reaktsiooni kasutatati varem ära fotograafias. 2Mg + O2 _ 2MgO
Magneesiumi põlemisreaktsioon on väga eksotermiline ja silmipimestav
Strontsiumi ja baariumi juures on eriline see, et põlemise tagajärjel võivad tekkida nii oksiidid kui ka peroksiidid . Kusjuures baariumi puhul võib tekkinud oksiid ka edasi oksüdeeruda peroksiidiks.
2Ba + O2 _ 2BaO BaO + O2 _ 2BaO2
2) Reageerimine teiste mittemetallidega
Kõrgemal temperatuuril reageerivad II A rühma metallid lämmastikuga (tekivad nitriidid), vesinikuga (tekivad hüdriidid), väävliga (tekivad sulfiidid), halogeenidega (tekivad halogeniidid ) ja paljude teiste mittemetallidega.
3Ca + N2 _ Ca3N2 (kaltsiumnitriid) Mg + H2 _ MgH2 (magneesiumhüdriid)
Ba + S _ BaS (baariumsulfiid) Be + F2 _ BeF2 (berülliumfluoriid)
3) Reageerimine hapetega
Sarnaselt leelismetallidega toimub ka II A rühma metallide reageerimine hapetega aktiivselt ja tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik . Ba + 2HCl _ BaCl2 + H2
Enamike II A rühma metallide reaktsioon väävelhappega siiski peagi vaibub, sest tekkivad sulfaadid (v.a. BeSO4 ja MgSO4 ) on halvasti lahustuvad. Viimased ladestuvad reageeriva metalli pinnale ja takistavad edasist kokkupuudet väävelhappega.
Analoogiliselt leelismetallidega ei eraldu ka II A rühma metallide reageerimisel kontsentreeritud oksüdeerivate hapetega vesinikku ja seal tekivad mitmesugused madalama oksüdatsiooniastmega ühendid või vastavad lihtained.
4Sr + konts. 5H2SO4 _ 4SrSO4 + H2S + 4H2O
4) Reageerimine veega
Berüllium ja magneesium toatemperatuuril veega praktiliselt ei reageeri. Magneesium reageerib aeglaselt ainult kuuma veega. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik. Siiski on see reaktsioon on mõnevõrra aeglasem kui vastavatel leelismetallidel.
Sr + H2O _ Sr(OH)2 + H2 Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi reageerimine veega. Kuna kõik II A rühma metallid on veest raskemad , siis veega reageerimisel nad vajuvad anuma põhja.
2.5 II A rühma metallide kasutusalad
Berüllium on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehhaaniliste omadustega sulamite komponent . Berülliumsulamitest tehtud detailid ja seadmed taluvad suurepäraselt koormust ja on kulumiskindlad. Berülliumsulamitest valmistatud tööriistad ei anna metalliga kokkupuutes sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses.
Pulbrilist metallilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses,
elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel.
Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides.
Magneesium on oluline mitmete pürotehniliste segude komponent. Magneesiumit ja kaltsiumit kasutatakse tööstuslikult redutseerijana tööstuslikult mitmete metallide tootmiseks.
Metallilise strontsiumi ja baariumi rakendusalasid on suhtelised vähe. Strontsium ja baarium ning nende ühendid värvivad leegi vastavalt kas punaseks või roheliseks. Seetõttu neid kasutati juba vanasti näiteks värviliste süütesegude
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
II A rühma metallid #1 II A rühma metallid #2 II A rühma metallid #3 II A rühma metallid #4 II A rühma metallid #5 II A rühma metallid #6 II A rühma metallid #7 II A rühma metallid #8 II A rühma metallid #9 II A rühma metallid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timotimo Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (2)

upikas profiilipilt
upikas: sain paremini aru kui õpetaja jutust:D
18:53 18-10-2010
m1a1n1n1u profiilipilt
m1a1n1n1u: Korralik materjal
17:11 16-02-2013


Sarnased materjalid

16
pdf
IA rühma metallid-kokkuvõte
1
doc
II A RÜHMA METALLID
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
29
doc
Keemia aluste KT3
12
doc
Lühikokkuvõte
44
doc
Toit
18
docx
Keemia-lahused-metallid-gaasid
7
doc
Metallilised elemendid lihtainetena





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun