I maailmasõja eelne ja järgne periood (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Palju infot I maailmasõja kohta.

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest.

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu

26

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17

Ajalugu

2

doc

I maailmasõda

ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine *Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping 28 jun 1919 sõlmiti Saksmaaga: *Saksamaa pidi loovutama kaheksandik oma aladest *pidi vähendama sõjaväge *ei

Ajalugu

6

pdf

I Maailmasõda

riigi loomist. See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdasid omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani poolsaart on nimetatud ka püssirohutünniks - riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. I Maailmasõja ajend: 28. Juunil 1914 tapeti serblasest natsionalistide poolt Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest

Ajalugu

8

doc

Lähiajalugu I

8-12 miljonit hukkus. Lev Trotski muutis sõjaväe paremaks. Sõjakommunism: kaotati palgad, majandus riigi kontrolli all, toiduainete jagamine tsentraliseeritud korras. 1918. loodavad enamlased, et Euroopa on revolutsiooni lävel. Bresti rahulepingust öeldi lahti. Valgete seis oleks old parem, kui nad oleks abi palunud kelleltki, aga nad ei tahtnud seda teha. Enamlased võitsid kodusõja. (lõpp 1922) Poola-Vene sõda ­ 1920. Poola võit.  Maailma kahe maailmasõja vahel. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa hakkas oma sõjatehnikat ikkagi arendama Vene sõjatehaseid kasutades. Saksamaal hüperinflatsioon. Komintern. Maailma kommunistlikud parteid. Tahtsid ülemaailmset sotsialistlikku proteraalste revolutsiooni. Riigipöördekatsed. 1. depts. 1924. ka Eestis. 1922. tulid fasistid Itaalias võimule, Mussolini. Saksa kommunistid ­ spartakistid Locarno konverents ­ 1925

Ajalugu

14

docx

I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted

Traditsiooniline peremudel, religiooni mõju vähenes 4. Anna hinnang naiste rolli muutusele sõja ajal. Naistel oli rohkem kohustusi. Nad pidid üksi pere eest hoolt kandma ja tegema ka ära töö, mida varem tegid mehed. Töötati tehastes ja kaevandustes, kuid palka saadi tunduvalt vähem, kui said mehed omal ajal. Lõppkokkuvõttes aitas see kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu Wilsoni programmi 14 punkti, tähtsamad punktid Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle, riigid peavad vähendama oma relvajõude Poola sõltumatuks Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale Koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult

Ajalugu

3

doc

Esimene maailmasõda

1. Antant ­ 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid ­ 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis ­ marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Pra

Ajalugu

Kommentaarid (0)