10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lla
Õppematerjali autor
kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kaotasid ligi 1,3 miljonit meest. Selget edu ei saavutanud kumbki pool.). 3. märts 1918 – Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti rahulepingu. 11. november 1918 – Compiegne’i vaherahu Prantsusmaal. I maailmasõja lõpp. 1919 Pariisi rahukonverents – Kutsuti kokku pärast I maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA poolt. Venemaad ei kutsutud. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste (Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) jaoks. 28. juuni 1919 – Sõlmiti Versailles’i rahuleping Saksamaaga.
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28
I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28
1.Vene revolutsioon 1917. aasta revolutsioonid Venemaal tõid endaga kaasa keisrivõimu kukutamise ning Venemaa Nõukogude Vabariigi loomise. Esimesena toimus 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Novembris toimus aga Oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega. 18. veebruaril streikisid sõjaväe tarvis militaartoodangut andva Putilovi tehase töölised, nõudes palgatõusu. 8. märts
Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduses leiutati tõhus süüfiliseravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs - "Unenägude tõlgendus" 1900.aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi. 3. Kirjandus, kunst, muusika, kino - Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913. aastal läks auhind esimest korda väljas poole Euroopat indialasele Rabindranath`ile. Kirjanduses leidus n-ö juugendlikku uudsust. 1910.aastal ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt).
Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ...................................................................................................
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia · Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine · Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta mere väine, Kons
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid