Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine
2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7. Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) 8. Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid. 9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11. Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas. Osapooled: (Osales 38 riiki) 1. Antant: Vaata eespoolt, Serbia, Itaalia, Rumeenia, Kreeka, USA. 2. Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. Sõjaplaanid: Saksamaa: 1
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a
Kuid Austria väed sundisid Venemaa taganema Karpaatidesse. 1915 aastal tahtis Saksamaa vallutada Venemaad, kuid see plaan läks luhta. 1917 tuli võimule Venemaal Ajutine Valitsus, siis vallutas saksa vägi Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja Riia. TEISED SÕJATANDRID Balkanil sõdisid Austria-Ungari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria-Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915-ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel Austria-Ungarile vallutati Campretto 1917-ndal aastal. 1914-ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. SÕDA MEREL JA KOLOONIATES Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915-ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks. 1916 proovis Saksamaa murda läbi mereblokaadi, peeti Jüüti merelahing, kus kumbki osapool ei võitnud. LÕPP 1917.11. toimus Venemaal riigipööre. Bolsevikud tegid sakslastega vaherahu. Kuid
· Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents Maroko kriisi arutamiseks.
tsaarivalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll Venemaa liitlaskohustuste täitmist, kuid edudult. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Balkanil sõdisid AustriaUngari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel AustriaUngarile vallutati Campretto 1917ndal aastal. 1914ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. Sõda merel ja kolooniates Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks. 1916 proovis Saksamaa murda läbi mereblokaadi, peeti Jüüti merelahing, kus kumbki osapool ei võitnud. Suured tänud kuulamast !
1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti
Belgiat. Nendele vastuseismiseks peavad sakslased sinna oma väed paigutada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks. SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL Sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen. Tema plaan nägi ette rünnata Belgia ja Luksemburgi kaudu kuna sealt ei oodatud rünnakut. Pärast läbimurret pidi need väed mööduma Pariisist kõigepealt põhja poolt ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga.
2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08 Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile. 04
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914
majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08-Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile. 4
· Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav)
Tänu Saksamaa mõju kasvule hakkas Inglismaa aktiivsemalt liitlasi otsima ning suhtumine Prantsusmaasse muutus tänu Edward VII seltskondlikule suhtlemisele. 1904.aastal sõlmitigi Prantsusmaaga kokkulepe, tuntud kui ,,südamlik kokkulepe" (pr.k. entente cordinale). Avalikus osas sai Inglismaa tegevusvabaduse Egiptuses ja Prantsusmaa vabad käed Marokos, kuid salajases kokkuleppes jagati omavahel koloniaalvaldusi. See tähendas nii Egiptuse kui Maroko iseseisvuse kaotamist ja koloniaalvaldusteks muutmist. Saksamaale oli see liit ohumärgiks ja ta proovis lõhkuda VenePrantsuse liidusuhteid, kuid see ei õnnestunud. Saksamaale ei meeldinud ka Prantsusmaa mõju kasv Marokos. Salajase kokkuleppe järgi esitas Prantsusmaa 1905.aastal Maroko sultanile reformide kava, mis oleks tugevdanud Prantsusmaa positsiooni Marokos. Saksamaa aga ei saanud seda lubada ja samal aastal külastas keiser Wilhelm II sadamalinna
Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa plaan: arvestas sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Eesmärk saksa vägede purustamine Ida - Preisimaal et kergendada liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
· valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid. · sõja romantiseerimine levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega. · puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid · Franz Ferdinandi tapmine annab Austria-Ungarile ettekäände õiendada arved Serbiaga · Austria-Ungari sai toetust Saksamaalt · Saksamaa soovis algatada suuremat sõda rünnata Prantsusmaad enne, kui see oli jõudnud sõjaks valmistuda · Wilhelm II oli veendunud, et Venemaa jääb tekkinud konfliktist kürvale, mistõttu pole oodata suuremat sõda · Austria-Ungari esitas Serbiale omapoolsed nõudmised, mis pidid tagama Austria-Ungari julgeoleku
sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja
kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus,
Esimese maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki tähtsamaid Esimese maailmasõja sündmuseid koos seleutuste ja kuupäevadega. 1914 - 1918 28. Juuni 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Serbia oli liidus Venemaaga, Austria-Ungari oli liidus Saksamaaga. 28. Juuli 1914 - Austria Ungari kuulutab Serbiale sõja. 1. August 1914. - Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. 3. August 1914. - Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. 4 august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marnei lahing algab. 1914 - Jaapan astub Saksamaa vastu sõtta. 1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest ko
1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? (kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja
Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria
Türgi lootis toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant- Inglismaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Itaalia Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsassi ja Lotringit ja vähendada Saksa mõjuvõimu. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, soovis vallutada Dardanelle ja Konstantinoopolit, purustada A-U ja kehtestada võim Balkanil. Inglismaa ei andnud lubadust, et astub sõtta, kui Saksamaa ründab. Suured kriisid enne I maailmasõda I Maroko kriis- 1905. Saksamaa on ärev, sest prantusmaa mõju Marokos kasvab. Prantsuse võim jääb kehtima, ehki maroko iseseisvub. Saksa keiser William II külaskäik, ei saa riiki endale II Maroko kriis- 1911. Saksamaa saab omale Kongo, ülejäänu jääb Prantsusmaale Bosmia kriis- 1908-1909. Kasvavad sealsete rahvaste iseseisvuspüüdlused, põrkuvad suurriikide vastandlikud huvid, süvenes Serbia-meelne liikumine, sisemisi pingeid õhutab Türgi, 1908
18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. 4. 1907. a. - leping Inglismaa ja Venemaa vahel, millega jagati mõjusfääre Aasias - Afganistan Inglismaale, Iraani põhjaosa Venemaale, kaguosa Inglismaale ning keskele pidi jääma neutraalne tsoon. Tiibetiga lubati suhelda edaspidi ainult Hiina vahendusel. MAROKO KRIISID. Kahel korral (1905 ja 1911) puhkes Euroopas tüli Maroko pärast ning mõlemal korral oli maailm täis sõjaohust johtuvat pinget. Nagu näeme, oli 20. sajandi algul veel täiesti enesestmõistetav, et suurriigid jagasid omavahel teisi maid ja rahvaid ning võisid selle nimel ka relvad haarata. Et väikeriigid võiksid iseseisvalt eksisteerida, ei tulnud siis isegi mõttesse. BALKANI SÕJAD. Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav
Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati AustriaUngarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks AustriaUngariga, välispoliitiline kriis. Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris
USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ
Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa
Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida
ekspeditsioonivägede juurde. Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Julius kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse 3. Liidud ja Pingekolded enne I ms MAROKO BALKANI POOLSAAR Prantsusmaa vs Skasamaa ,,Balkani püssirohukelder`` Põrkusid suurriikide vastastikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid ka sealsete rahvaste vabaduspüüdlused ANTANT KESKRIIGID
1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis
Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa.