I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. (0)

Keskkool - Ajalugu - 20. sajand maailmas

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas muutus pärast I maailmasõda Euroopa kaart?

Lõik failist

I maailmasõja põhjused-sõjaplaanid-ajend ja tagajärjed #1

I maailmasõja põhjused-sõjaplaanid-ajend ja tagajärjed #2

I maailmasõja põhjused-sõjaplaanid-ajend ja tagajärjed #3

I maailmasõja põhjused-sõjaplaanid-ajend ja tagajärjed #4

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glafira Õppematerjali autor

6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed.
Põhjused:
* ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse)
* sõda romantiseeriti
* puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid
* sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
* imperialistlike suurriikide vastuolud
Sõjaplaanid:
* Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu.
* Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass-Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa-Prantsuse piiril.
*Inglismaa sõjaplaan- hoiduda sõjategevusest, kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega.
*Venemaa sõjaplaan- planeeris sõdimist kahel rindel- Saksamaa ja Austria-Ungari vastu.
*Austria-Ungari sõjaplaan- planeeris sõdida kahel rindel- lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu (ühtlasi Saksamaa toetus).
Sõja ajend:
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.06.1914, mõrvariks oli Serbia terrorist, mistõttu kuulutab Austria-Ungari Serbiale sõja.
Sõja tagajärjed:
* palju hukkunuid (10mln)
* lagunesid Vene ja Austria-Ungari impeeriumid, tekkisid uued riigid: V- Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti; A-U Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia. Eraldus Iirimaa.
* muutus jõudude vahekord maailmas: USA esiletõus; uus jõud rahvusvahelisel areenil Nõukogude Venemaa.
7. I maailmasõja suuremad lahingud: Marne, Ypres, Verdun, Somme
Marne - 5-6. sept 1914
* osapooled: Saksa - Prantuse ja Briti väed
* Prantsuse ja Briti väed nurjasid sakslaste välksõjaplaani
* läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720km
Ypres - 22.aprill 1915
* Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid see ei läinud korda * sakslased piirdusid läänerindel kaitsega * sõjas kasutasid sakslased esimest korda mürkgaasi
Verdun - 21.veb 1916- 18.dets 1916
* lahingu algatas Saksamaa eesmärgiks teha lõpp kaua kestnud positsioonisõjale * üks verisemaid lahinguid * Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele * suured kaotused, kuid Prantusmaa pidas vastu
Somme - 1.juuli 1916-18.nov 1916
* Prantsusmaa suurendas oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise
* 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi Saksamaale
* esimest korda võeti kasutusele tankid

esimene maailmasõda rahvusvahelised suhted imperialism sõjaplaanid suurimad lahingud marne ypres verdun somme 1905 revolutsioon veebruarirevolutsioon oktoobrirevolutsioon venemaa kodusõda sõjakommunism pariisi rahukonverents rahvasteliit eesti iseseisvumine vabadussõda tartu rahu

Sarnased õppematerjalid

docx

I MS ajend ja tulemus

Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused.  I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel.

Ajalugu

docx

Maailm 1900-1920

 ANTANDI EESMÄRGID: Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa. Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele) Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused 2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Venemaal PÕHJUSED: * Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel * Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Majanduslikud põhjused: * Maa puudus * Sõjalised kulutused * 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: * Absoluutne monarhia ei suutnud läbi viia reforme * kodanikuõiguste puudumine * Vene-Jaapani sõja kaotus. Rahvuslikud probleemid: * rahvuslik rõhumine, venestamine, külakogukonnad. Sotsiaalsed probleemid:

Ajalugu

docx

Maailm enne maailmasoõda

asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel: antant. (26) Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks. Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest. Kokkuvõte: Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse. Maailm hakkas globaliseeruma. Euroopas kujunesid välja mõjuvõimu pärast konkureerivate suurriikide liidud (kolmikliit, antant) Kõige mahajäänuma ühiskonnakorraldusega suurriik oli Tsaari- Venemaa. Selle koosseisu kuuluv Eesti ning teised Balti riigid püüdsid aga end

Ajalugu

docx

Palju infot I maailmasõja kohta.

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates

Ajalugu

docx

I Maailmasõda

relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia 1907 Antant, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa Eelduseks Balkani sõjad 1912-1913, eesmärk territooriumide suurendamine. I maailmasõja põhjused: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents (Balkani poolsaar) 3) Kolooniate ümberjagamine oli keeruline 4) Riikide/inimrühmade/üksikisikute ambitsioonid 5) Suured kultuurilised ja poliitilised erinevused ei olnud kohta teistele rahvastele 6) Soov rakendada oma sõjaplaane ja tehnikat 7) Elsass-Lotring Prantsuse-Preisi sõda 8) Liitude moodustamine (Keskliit ja Antant) Ajend: 28

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

riigi loomist. See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdasid omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani poolsaart on nimetatud ka püssirohutünniks - riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. I Maailmasõja ajend: 28. Juunil 1914 tapeti serblasest natsionalistide poolt Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest

Ajalugu

docx

Maailm 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda

töölisrongkäigu pihta. 17.okt manivfest Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust P. Stolõpin agraarreform talupoegadele eraomand Venemaa ja Soome N. Bobrikov veebruarimanifest tühistada Soome enamik privileegidest; venestamine Baltimaad Jaan Tõnisson Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna Konstantin Päts Teataja väljaandja: majanduse edendamine ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ei suudetud korraldada nt suurriikide juhtide kohtumisi 4. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ei uuendatud julgepoliitikat

Ajalugu

Rohkem sarnaseid