I maailmasõja eel (0)

Sarnased õppematerjalid

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

MRP 23.08.1939 Moskva ● Stalin tahtis Euroopa riigid omavahel sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada ja siis sobival hetkel ise kogu Euroopa vallutada. ● Ametlikult NSVL ja Saksa mittekallaletungi leping - 10a ei ründa ● Tegelikult jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ○ NSVL-le: Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (Rumeenia osa) ○ Saksamaale: Ida-Poola ● Ettekääne - saavad aega Saksa rünnakuks ette valmistada 19. II maailmasõja algus Poola purustamine ● Hitler tegi Poola piiril provokatsioone -> Poolat süüdistati Saksa ründamises ● 01.09.1939 Hitler ründab Poolat. ● 03.09 FRA ja UK kuulutavad Saksale sõja (kummaline sõda) ● 17.09.1939 NSVL ründab Poolat ● Luftwaffe pommitas, Poola lennuvägi purustati (välksõda). ● 06.10 oli lõppes sõjategevus -> Poola riik lakkas eksisteerimast ● Nov NSVL ründab Soomet, 1940 vallutas Bessaraabia

12. klassi ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu

47

doc

Ajaloo kiirkursus

............................................................................23  Sõjasündmused 1914................................................................................................................. 23 Sõjasündmused 1915................................................................................................................. 24 Sõjasündmused 1916................................................................................................................. 25 I maailmasõja lõppjärk (1917-1918)..........................................................................................25 Brest-Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917.................................................27 Läänerinne 1918-....................................................................................................................... 27 Saksamaa kapituleerumine-.....................................................................................................

Ajalugu

48

docx

LÄHIAJALUGU

 Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus  Allveelaevad - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba ja reisilaevu – „Lusitania“ (tõi kaasa USA sõttaastumise) Meeleolud rindel  sõjavaimustus hakkas mööduma  oodati sõja lõpu  inimeste psüühika sai kannatada “Kadunud põlvkond” 5. Eluolu ja majandus I maailmasõja aastail. Sõja lõpp. Sõja tagajärjed. Iseloomustage muutusi, mida tõi kaasa sõda majanduses ja eluolus. Milliste sündmuste tulemusena ja millal lõppes sõda Idarindel, millistega Läänerindel. Iseloomustage olulisemaid tagajärgi, mida sõda kaasa tõi. Muutused majanduses ja eluolus  rindel vajati-relvi, toitu, riietust, jalanõusid  tööle naised ja noorukid, traditsiooniline peremudel purunes

Ajalugu

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903­04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal- Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt. 1912 sai Noor-Eesti avaliku ühingu õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos ,,Võitluse päevil" (1905) ning anti välja ajakirju Noor-Eesti (1910­11) ja Vaba Sõna (1914­16). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust (,,Enam euroopalist kultuuri!"), mida seostati peamiselt uusromantismist

Ajalugu

43

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

kihtidele, aga töölised kippusid libisema enamlaste sõiduvette. Vähemlased taunisid enamlaste vägivaldse võimuhaaramise kavatsust ja tänu võitlusele enamlaste vastu, kujunes vähemlaste maailmavaade märksa selgemaks. Ajakiri Sotsiaaldemokraat. Esseeride partei, Venemaa Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, hakkas Eestis tegutsema 1905. aastal peamiselt vene rahvusest üliõpilaste hulgas (Tartus). Alles I maailmasõja eel said esseerid uut verd, kui nendega ühinesid noor haritlaskond, nt Gustav Suits, Johannes Semper, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Hans Kruus. Pärast veebruarirev hakkasid välja andma eestikeelset ajalehte Eesti lipp? Oktoobris kutsuti välja Iseseisev Eesti Rev-Sotsialistide Partei. Orienteerida maarahvale. Esseeride partei ei olnud ühtne, kujunes vasak- ja parempoolseks tiivaks. Neljas vasakmeelne erakond: Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei - ei olnud tegemist puhtsotsialistliku parteiga

20. sajandi euroopa ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Maal jõuti individuaalse majapidamiseni viiendik taludest, kuid pinged külas jäid püsima või koguni suurenesid. tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus). Üleüldiselt: 1900 aastal oli 300 tööstusettevõtet, neist 9s oli 500 töölist ja 66% eestlasi, 1914 oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine sõjatöööstusele. Maailmasõja eelõhtuks andis tekstiilitööstus 36%, metalli ja masinatööstus 19%, Paber 14%, toiduained 12% jne. Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute

Ajalugu

Kommentaarid (0)