Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

I maailmasõda - sarnased materjalid

ejuht, ukogu, sakslased, lenin, pealetung, piiril, venelased, prantslased, petain, kirj, bresti, preisimaal, oktoobri, simuste, romanovite, teiselt, histransport, kongress, versailles, nuga, talupoeg, kino, hilisi, majanduspoliitika, wrangel, kork, denikin, gede, keiser, bulgaaria, kuup, tapeti, schlieffen, compiegne, interventsioon, miles, inglismaale
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

Schlieffeni plaani koostajana I MSHindenburg-zeppelin-tüüpi õhusõiduk, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni kaitse juht Saksa armees Prantsusmaa vastuNivelle-Prantsuse armee juhataja, kelle nimejärgi läks ajalukku tapatalgud sakslaste poolt Prantsusmaa vastu, kus prantslased tugevalt lüüa said.G.Rasputin-oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusaluneNikolai II a.Kerenski-Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta VeebruarirevolutsioonigaL.Kornilov-Vene sõjaväelane ja Vene sõjaväe ülemjuhataja kuni 1917. aastani. Aprillis 1917 Petrogradis toiminud sõjavastaste

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915.aastal alanud pikaajaline, ängistav, staatiline, ohvriterohke sõda. Rindejoone pidevaks mehitamiseks suur armee. Selles ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõda

troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 ­kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 ­ toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 ­ Soome iseseisvus, 24.02.1918 ­ Eesti iseseisvus, 3.03.1918 ­ Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 ­ Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased ­ Schlieffeni plaan ­ nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased ­ võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu Inglased ­ sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased ­ plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale.

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

} KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS: Franz Ferdinand ­ Austria-Ungari ertshertsog (ta oli I MS alguse ajendiks) Gavrilo Princip ­ Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi) { Princip oli üks paljudest bosnialastest, kes soovis oma kodumaale võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.} Philippe Petain ­ Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid, kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased) Nikolai II ­ Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski ­ Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin ­ Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I maailmasõda

valmistada ja pidada sõda ­ kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing ­ lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing ­ Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud läbi murda. Verdun'i lahing ­ Saksa väejuht vältis sõja venimist ja tahtis vaenlase kiireti hävitada. Sakslased valisid objekti, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu ­ 11. novembril 1918

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
20
docx

I maailmasõda

mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette l õuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung . 2

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

I maailmasõda

6. Tsiviilelanikkonna kannatused Kõige paremini tuli varustamisega toime Inglismaa, samuti Prantsusmaa tänu naiste tööjõule. Saksamaal ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus piirama. Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup ­ välimuse poolest sama, mis originaal, kuid tegelikult odavad ja maitsetud. Kasvas nälg, lisandusid epideemiad. Okupeeritud Belgias vastupanuliikujaid võeti pantvangi ja hukati, Austria-Ungari territooriumil olid venelased julmad juutidega, Armeenias toimus Türgi vägede poolt etniline puhastus. Sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud normaalse eluga kohaneda. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". 7. Sõjatehnika areng Mereväes täiustati allveelaevu, lennukid muutusid kiiremaks ning manööverdamisvõimelisemaks, leiutati tankid (inglased). 8. Mõisted

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

I maailmasõda

23. juulil esitas Austria-Ungari saadik oma valitsuse noodi Venemaale. Austria noot oli sisult ultimaatum. 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augusti õhtul kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Saksamaa kavatses Prantsusmaad rünnata läbi Belgia ning selleks esitati 2. augustil Belgiale ultimaatum, milles valetati, et Prantsuse väed kavatsevad rünnata Belgiat. Nendele vastuseismiseks peavad sakslased sinna oma väed paigutada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks. SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL Sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen.

Ajalugu
213 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

* Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal) Sõdivate poolte plaanid: *Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, aga Belgia piirile seda ei tehtud, kuna ei usutud et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. *Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa: armee oli viletsalt varustatud. Pidi võitlema mitmel rindel *A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

*suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid.

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I Maailmasõda

10.1917 ­ 26.12.1991saadeti ametlikult laiali Veebruari revolutsiooni põhjused: 1) I maailmasõda oli põhjustanud palju majandusraskuseid, majandusliku kriisi tõttu olid mitmed puudused 2) Rahutused sõjaväes 3) Sisekriis ­ G.Rasputin tsaari õukonnad ­ ennustas, ravis migreenihood, ravis troonipärija Aleksei hemofiilia ja andis nõu Nikolai II'le Oktoobripööre, 25.okt 1917 Kehtestati Nõukogude võim, Rahvakomissaaride Nõukogu juht Lenin Rahu- ja maadekreet (maa oli kõigi omand) 3.03.1918 Bresti rahu Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel 24.02.1918 ­ Eesti iseseisvumine, päev peale seda Saksa okupatsioon 11.11.1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents jaanuar 1919-jaanuar 1920: Eesmärk poliitilise korralduse organiseerimine ­ uus poliitline süsteem Osalesid Saksamaa, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
16
doc

I maailmasõda

Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870 ­ 1871 aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I Maailmasõda

seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

läbimurde järel tungida Prantsusmaale. Prantsusmaa aga tegi panuse tugevatele kindlustustele. Venemaa peaeesmärk oli Saksa vägede purustamine IdaPreisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga. Kirjelda sõja sündmuseid 1914. aastal. Läänerindel 1914.a. augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J.J.C.Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingut. Algas positsiooni sõda. Idarindel saavutasid edu Vene väed, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest IdaPreisimaal tegutsevast Vene armeest. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria väed sunniti taanduma Karpaatidesse. 1914 aastal astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan

Ajalugu
268 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

-30. august) ­ Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal ­ Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg'iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma · SÕJATEGEVUS 1915: · Ypres'i lahing (22. aprill) ­ Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda ­ Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ­ 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri · Gorlice lahing (2. mai) ­ Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida ­ Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
8
doc

I mailmasõda

1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

I Maailmasõda

Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse K

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Maailmasõda

löögi alla bolsevikke toetanud kuid vasti kommunistlikus võimus pettunud vabrikutöölised, kes olid enamlaste riigipöördes nii olulist osa mänginud: tehaste sulgemisel töötuks jäänutena pages enamik neist maale. Relvastatud võitlus 1918 1918. a. keskel ähvardasid Nõukogude Venemaa enamlaste valitsust mitmesugused jõud: · Esimese Maailmasõjast tingituna - Saksamaa Keisririigi sõjavägi Venemaa piiril Eestis, Lätis, Valgevenes ja Ukrainas; · võimuvaakumist ääremail tingituna hõivasid Briti, Prantsuse, Ameerika väed - märtsis 1918 Arhangelski; Jaapani väed aprillis 1918 Murmanski; Prantsuse väed Odessa ja nende ümbruskonna; · Esimese Maailmasõjas Venemaa Keisririigi poolt sõdinud Tsehhoskovakkia korpus, keda bolsevike poolt sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu kohaselt ähvardas Austria-

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 ­ 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

I maailmasõda

Venemaa ja Saksamaa suhted teravnesid. Loodi sõjalised blokid. Teravnesid ka Suurb. ja Prantsuse ning Saksa K. ja Prantsuse vabariik. Siseprobleemide lahendamise soob osade riikide poolt eduka sõja abil. Oma blokk = seotud kolooniatega. Entente 1907: SB, Venemaa, Prantsuse vabariik Kolmikliit 1882 e. keisririikide blokk: Saksa K, A-U K, Itaalia K. 3. Millised tagajärjed olid Saksamaa jaoks Schliffeni plaani läbikukkumisel? Jõuti Pariisi lähedale. Kuid sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma plaani läbikukkumisel, siiski suutsid and uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulataval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Paljud sõdurid hukkusid ning kaotati väga palju aega, kuid eesmärki ei saavutatud. 4. a) Mis on positsioonisõda? Sõda, mis toimus kaevikus, kus rinne püsis pikka aega paigal, sest sõjategevus oli dünaamiline - oodati vastast. b) Kas eesmärk saavutati? Ei saavutatud - lõppkokkuvõttes võitsid prantslased

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

I Maailmasõda

kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, seejärel Prantsusmaale ning tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta.1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda ­ kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.1915.a. 22

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne'i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil. *Verduni lahing 1916 (veb-10 kuud) Saksa Prantsuse Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisi. Saksa lüüasaamine. * Somme'i lahing 1916 juuli-nov

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

Natsionalism ja imperialism Liidusuhete mehhanism neisse sisse kirjutatud automaatsus nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi tegema, ei tohtinud võtta aega et asju kaaluda ja mõtiskleda Valmisolek sõjaga riskida ammu ei olnud sõda olnud inimesed olid unustanud, mida tähendavad laibamäed ja hävingud jne sõda ei kardeta, peetakse vajalikuks, puhastaks ühiskonna Sakslased arvavad, et peale sõda oleksid riigid ühtsemad varem suudetud pinged maha võtta enne kui asi käest läheb Ohtu alahinnati! ei oldud sõdade vastu, oodati ja taheti sõda Serbial puudus ligipääs mere juurde 28. juuni 1914 Austria-Ungari lootis kiiret võidukat sõda, et Serbiale koht kätte näidata sõda oleks saanud ära hoida, aga taheti teha üks kiire lühike sõda 2. august 1914 Münchenis rahva kogunemine peale seda kui saksamaa on venemaale sõja kuulutanud ( v

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Maailmasõda

See kõik pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Esialgu jäid itta vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajadusel Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. SUUREMAD LAHINGUD: x) Marne'i lahing ­ Saksamaa otsustas mitte kaarega minna, vaid otse Pariisi. Mõeldes, et võit tuleb lihtne. Suureks üllatuseks suutsid Prantuse väed koos inglaste abiga sakslaste rünnaku tagasi tõrjuda. Prantslased pidid lausa mehi lahingusse viima taksodega. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Algas positsioonisõda läänerindel. x) Ypres'i lahing ­ 1915 aprill. Toimus positsioonisõda. Saksamaa üritas mürkgaasi kasutades inglaste kaitsest läbi murda, kuid sakslaste väed tõrjuti tagasi. x) Verduni lahing ­ 1916. a veebruaris ründasid sakslased prantslaste Verduni kindlust. Sakslased kasutasid suurtükke ja saavutasid ka edu

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I Maailma sõda

poolt toetatud Prantsuse armee sept algul sakslaste edasiliikumise seisma; b Lahingud Türgi rindel- 1915 üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta, 1916 inglased lahkusid; c Verduni lahing- Saksa asus 1916 veebr rünnakule. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsis Saksa suurtükitules raskeid kaotusi. Lahing kestis 10 kuud, hukkus 1 milj meest. Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ebaõnnestus, ise saadi suuremaid kaotusi; d Somme'i lahing- 01.07.1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Esimene maailmasõda

Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni ­ serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli ­ Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august ­ Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august ­ Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september ­ Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober ­ Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember ­ Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar ­ Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill ­ sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Esimene maailmasõda

Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

· Venemaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Itaalia · Jaapan · Türgi · USA · Bulgaaria Sõdivate poolte plaanid: · Saksamaa ­ Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu, enamus meestest läänerindel, idas ainult katteüksused) · Prantsusmaa ­ Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale) · Inglismaa ­ Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba) · Venemaa ­ Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari ­ Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel:

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
13
odt

I. MAAILMASÕDA

plaanid olid Suurriikidel. Saksamaa sõjaplaan ehk Schliffeni plaan Esmalt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. Prantsusmaa sõjaplaan Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel ­ alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu ­ suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast

Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun