steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa "sõjaohuolukorra" 1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3
võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos Compiegne'i vaherahu- Esimese maailmasõja lõpetanud leping, millele Saksa delegatsioon 11.novembril 1918 alla kirjutas Versailles'i rahuleping-leping, mis sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja reparatsioonid-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt Rahvaste Liit-aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli edaspidiste sõdade välistamine ja riikide vahelise rahu tagamine interventsioon-ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi
liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond. 1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine
Kolooniasõjad - vastupanu suurriikide kolooniapoliitikale Inglise-Buuri sõda - 1899-1902, buurlased suutsid kaua vastu võidelda Briti impeeriumi koosseisuga liitumise vastu, kuid siiski kaotasid. Pidid sõlmima rahulepingu Inglismaaga 1902. Vene-Jaapani sõda - 1904-1905, Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu Hiinas mis viis konfliktini, Venemaa kaotas. Venemaa rahvusvaheline autoriteet langes, Jaapanil tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal revolutsioon 1905. USA tulek maailmapoliitikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika Ühendriigid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Ameerika-Hispaania sõda 1898, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks
Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-Ungari- Valmistus võitluseks Serbia ning Venemaa vastu. Itaalia- Tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Tahtis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika. Antant Prantsusmaa- Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Venemaa- Tahtis rünnata Ida-Preisimaad või Austria-Ungarit. Inglismaa- Koostöö Prantsuse vägedega. Huvide põrkumine- Mõlemad liidud tahtsid kolooniaid Aafrikas ning suuremat mõjuvõimu maailmas.
Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla
· Prantsusmaa Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale) · Inglismaa Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba) · Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J
3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu) 2. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 (hoogne pealetung ja Elsass-Lotringi vallutamine) 3
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 –
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?
a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane. Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal 2. MAAILMASÕJA AJEND 28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas
Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Revolutsioon puhkes veebruari lõpul. Ajendiks Petrogradi halb varustamine toiduainetega.
võrdsustati, talupojad pidid ära andma enda vilja mida valitsuse arvates neil vaja ei lähe) terror: hirm Weimari vabariik: 1918. aasta revolutsiooni käigus troonist loobus Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja kuna kuulutati välja Weimaris siis riiki hakati nimetama Weimari vabariigiks interventsioon: ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõja lõpp 11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal: Veebruarirevolutsioon: Ajendiks on Petrogradi vilets varustamine
Seetõttu lasi Saksa Leninil läbi oma territooriumi Vene-le sõita ning neid toetati. Kindral kornilov üritas Vene-l sõjalist riigipööret, mis suruti enamlaste abiga maha. Oktoobripööre: Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud.Seda kasutasid ära enamlased.Lenini arvates tuli haarata võim Peterburi ümbritsevates linnades ja seejärel pealinnas. 25.okt. 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla.Võimu ülemineku enamlastel vormistas II nõukogudekongress, mis moodustas I nõukogude valitsuse e. Rahvakomissaride Nõukogu. Liider lenin.Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Saksa pealetung läänes: 8.jaan.1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu.Saksad lükkasid ettepaneku tagasi. 21.märt.1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Juuli keskpaigas õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. 18.juulil
Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine.
Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda reformide kaudu; Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(VSDTP)(vähemlased)- oli suurem mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas ning tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel mehel esseeridega; VSDTP marksistlik organisatsioon(enamlased)- liikmete arv väiksem, kuid paremini organiseeritud ning eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus- Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Eriti popul. enamlased olid suurlinnades. Nende tegevust toetas Sx, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Sp lasi Sx Leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatusliku rahaga. Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut
Kordamisküsimuste vastused 1. Sõja põhjused 1. teravnenud vastuolud suurriikide vahel 2. alahinnati ohtu 3. sõda romantiseeriti 4. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 5. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui poliitiline Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Bosnia mässulise poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia, kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat
Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). · Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria- Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: · Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks
paiskamine itta Venemaa vastu. Enamus jõududest koondati Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantusmaa: Plaan17. Prantuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, Belgia piirile seda ei tehtud. Hõivati Lotring ja Elsassi ning seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaa : sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsusmaaga. Venemaa : suur armee kuid vilets varustus ja suuurte vahemaade tõttu armee rindele saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2. august 1914 saksa väed hõivasid luksenburgi, paar päeva hiljem alustati pealetungi Belgiasse
saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud 4) Anarhistid- kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud. Taheti töölisklassile rohkem õiguseid.
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID:
aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine. Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel
puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks); 1879- kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit (prant, Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904- südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17; Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- nõrk ettevalmistus, armee tunduvalt suurem kuid viletsalt varustatud, kaua aega võttis selle
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.
hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus
Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA.
· Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga · Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. 1912
**Maailmasõja tagajärjed ja tulemused Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.a.nov. revolutsiooniks. Wilhem II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks Weimari vabariigiks. 11.nov.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i vaherahule alla, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne'i vaherahu oli sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
