Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

I maailmasõda - sarnased materjalid

tsaar, rasputin, ukogu, gede, armee, sakslased, veebruarirevolutsioon, elane, ukogude, tagajeiseruperjanov, oktoobrirevolutsioon, seej, munk, ypreseskriigidonstantin, vaherahu, ejuht, randa, monarhistid, nnestus, helsingis, survel, pitkaadus, lennukid, luure, armeed, paanika, langesid, teostamine, anarhia, imuletulek, ulatuslikud, okastraat
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

sellega) 23.02.1917 ­ streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 ­ Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 ­ Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 ­ võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 ­ iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 ­ kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz FerdinandiA.von Schlieffen- Saksa sõjaväelane, kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana I MSHindenburg-zeppelin-tüüpi õhusõiduk, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni kaitse juht Saksa armees Prantsusmaa vastuNivelle-Prantsuse armee juhataja, kelle nimejärgi läks ajalukku tapatalgud sakslaste poolt Prantsusmaa vastu, kus prantslased tugevalt lüüa said.G.Rasputin-oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusaluneNikolai II a.Kerenski-Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta VeebruarirevolutsioonigaL

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
20
docx

I maailmasõda

Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I Maailmasõda

Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia ­ valitseb tsaar, Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti feodaaliganditega ­ kogukondlik maakasutus ­ põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte ­ kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõda

Austerlased ­ võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu Inglased ­ sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased ­ plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased ­ sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand ­ A-U troonipärija, Hindenburg ­ Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff ­ uus staabiülem idas, Petain ­ Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov ­ uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin ­ oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II ­ Venemaa Keiser, Kerenski ­ Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov ­

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 ­ 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
16
doc

I maailmasõda

kindralstaabi ülem krahv järgi Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870 ­ 1871 aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud.

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

I maailmasõda

Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august). Balkani sõjad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust. Esimeses Balkani sõjas sai Türgi armee kiiresti lüüa. 1913 sõlmiti Türgi ja ta vastaste vahel Londoni rahu. Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused. Teises Balkani sõjas astus Bulgaaria vastu revansi taotlev Türgi. Bulgaaria sai lüüa. 1913 sõlmitud rahuga kaotas ta mitte ainult Türgilt võidetud alad aga ka mõned oma ammused alad. Balkani poolsaar kui Euroopa püssirohukelder ­ Serbia tugevnemine Balkani poolsaarel teravdas suhteid Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht.

Ajalugu
213 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne'i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil. *Verduni lahing 1916 (veb-10 kuud) Saksa Prantsuse Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisi. Saksa lüüasaamine. * Somme'i lahing 1916 juuli-nov Saksa Prantuse- Inglise löödi suurte kaotustega tagasi. Tanki kasutuselevõtt. Kummalegi poolele ei toonud edu. *Jüüti lahing 31.05-1.06.1916 Saksa Inglise. Taani lähistel Põhjameres

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Maailmasõda

Mõeldes, et võit tuleb lihtne. Suureks üllatuseks suutsid Prantuse väed koos inglaste abiga sakslaste rünnaku tagasi tõrjuda. Prantslased pidid lausa mehi lahingusse viima taksodega. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Algas positsioonisõda läänerindel. x) Ypres'i lahing ­ 1915 aprill. Toimus positsioonisõda. Saksamaa üritas mürkgaasi kasutades inglaste kaitsest läbi murda, kuid sakslaste väed tõrjuti tagasi. x) Verduni lahing ­ 1916. a veebruaris ründasid sakslased prantslaste Verduni kindlust. Sakslased kasutasid suurtükke ja saavutasid ka edu. Lahing kestis 10 kuud, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud Saksamaa ikkagi Prantsuse vägesid alustada. Sakslased tahtsid Prantsuse armee 'verest tühjaks jooksutada,' kuid pidid ise tõdema suuremat kaotust. Hukkus ligi miljon meest. x) Somme'i lahing ­ 1916 Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Esimest korda kasutati lahingus tanke (inglased). Suurim

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

I maailmasõda

Vabadussõda. 10. Saksamaa kokkuvarisemine + nov 1918 Jaanuaris tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu, kuid Sksm lükkas ettepaneku tagasi, sest oli veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. Bresti rahu tagajärjel sai Sksm tegutseda idarindel. Märts 1918 alanud pealetund Somme'i all oli esialgu sakslastele edukas, kuid suured kaotused ja gripp laastasid väed. Juulis suruti sakslased tagasi ning nende pealetung oli läbikukkunud. Septembris tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa varises, sest kogu sõjaline, majanduslik, vaimne potentsiaal oli välja pandud. Sksm-l tekkis Novembrirevolutsioon 1918, Wilhelm II loobus troonist, kuulutati välja Weimari Vabariik. 11.nov kirjuas Sksm delegatsioon Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Tingimused Sksm-le olid ülirasked. 11

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

*suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid.

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

tööpäevad pikad jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine palju mindi Ameerikasse juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael) juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism pogrommid Venemaal antisemitism - juudiviha Dreyfussi afäär Prantsusmaal Dreyfuss - Prantsuse armee kapten hakatakse süüdistama saksamaale kaitseplaanide maha müümises süüdistatakse tõenditeta, sest ta oli juut, hakatakse teda alandama peale 10 aastat süüdistamist jäeti rahule Theodor Herzl loob sionistliku liikumise 19. saj esimene sionistlik kongress Theodor uskus et 50 aasta pärast on juudiriik olemas selle aja pärast kuulutataksegi Iisrael välja

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

abiks.pri.ee aprill 1917 -USA astub I maailmasõtta 28 VII 1914 -algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 15 III 1917 -Nikolai II loobub troonist 28 VI 1914 -atendaat Sarajevos 11 XI 1918 -Compiegne`i lahing 6*7 XI 1917 -oktoobri revolutsioon Venemaal 24 II 1918 -Eesti saab iseseisvaks 31 V 1916 -Jüüti merelahing 8 III 1916 -algab veebruarirevolutsioon Venemaal 4 VIII 1914 -Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale sept. 1914 -Marne`i lahing Miks 20 saj. alguses järgnes rahvusvahelistessuhetes üks kriis teisele? Sel ajal olid juhtriikideks saanud USA ja Saksamaa, kuid Saksamaal ei olnud kolooniaid, aga tal oli neid vaja tööstuse arendamiseks. Selleks, et saada kolooniaid tahtis Saksamaa maad ümber jaotada, kuid vabu maid ei olnud. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud maad ümber jaotada kuna neil ei olnud

Ajalugu
268 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, aga Belgia piirile seda ei tehtud, kuna ei usutud et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. *Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa: armee oli viletsalt varustatud. Pidi võitlema mitmel rindel *A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil. Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu). · 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa. · Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

I Maailmasõda

Venemaa sõjaplaan. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel - Saksamaa ja Austria vastu. Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa sõjaplaan. Inglismaa kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. I Maailmasõja osapooled: Keskriigid Antant Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi Suurbritannia Bulgaaria Serbia Jaapan

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Esimene maailmasõda

lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

I maailmasõda

3) Venemaa eesmärgiks oli purustada saksa väed Ida-Preisimaal, ebaõnnestusid. 4) Inglismaa tahtis oma plaanid saavutada võõraste kätega finantseerides Prantsusmaad ja Venemaad. Lääne rinne: Sõjategevus algas sakslaste ootamatu sissetungiga Belgiasse ja luxemburgi, edutult. Augusti lõpus toimusid piirilahingud.Belgia Prantsuse piiril seisis sakslaste vastu inglaste ja prantslaste vägi kuid nad sunniti taganema. Septembri alguseks jõudsid sakslased pariisi lähedale. Peale Marne lahingut lüüakse sakslased tagasi nende välksõja plaan oli nurjunud ja algas positsiooni sõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lahingus kloori. 1916 veebr sakslased alustavad uut pealetungi lahing kestab 10 kuud, prantslased ei tagane nende juht Petain. Juuli-nov toimus Somme lahing kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Ida rinne: Venemaa plaan oli purustada saksamaa Ida-Preisimaal kuid Tannenbergi lahingus said venelased

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Esimene maailmasõda

armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september ­ Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober ­ Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember ­ Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar ­ Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill ­ sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai ­ Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi ­ Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober ­ Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober ­ Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I Maailmasõda

Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

I mailmasõda

purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87 000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I). 2 Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.­6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa,

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

· Venemaa ­ Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari ­ Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. ­ 25. august 1914 ­ piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen ­ Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre ­ Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg ­ idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand ­ Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov ­ Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip ­ üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
13
odt

I. MAAILMASÕDA

Austria-Ungari ­ soovis tugevdada positsiooni Balkani poolsaarel. Itaalia - soovis kaitsta end Prantsusmaa eest. Sõjakäik 1914 aasta olulisemad sündmused 28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.septembril Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoobril Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsembril Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 1915 aasta olulisemad sündmused Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Kirjutati alla 27.aug 1928. Nimi autorite järgi. Pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutas 15 riiki, holjem veel 48 maad. 1929 NSV Liit, Eesti, Läti, Poola Rumeenia viivitamatu rakendamise kohta.. Moskvas. Versailles - Osales palju riike, kuid kaotajaid sinna ei kutsutud (Saksamaa, Türgi, Bulgaaria). Saksamaale pangi peale suured repressioonid, palju kohustusi ja piiranguid. Ära võeti Saksamaast 1/8 tema aladest. Maksimum armee suuruseks sätestati 100 000, ohvitsere max 4000, ei tohtinud olla allveelaevu ega lennuväge. Reparatsioonide summat ei määratud. Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi ­ progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne ­ valge rass või suurrahvas on

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda

Järjest kuulutasid riigid teistele riikidele sõdasid ning vallandunud oligi I maailmasõda. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan oli Schlieffeni eestvedamisel välksõda. Lõpuks pidi olema kõik jõud suunatud Venemaa vastu. Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal toimud nn. Piirilahing. Sakslased jätkasid, samas kui Inglise armee ja Prantsuse armeed taganesid. Septembris alustasid prantslased vastupealetungi, mis oli tuntud Marne'i nime all. Nii nurjati sakslaste välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda(kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine ­ väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik, sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid, progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada VENE IMPEERIUM 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik ­ puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov Agraarriik ­ 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.­6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. 4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL 2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi lausa külade viisi maha. Prantsuse väed alustasid lahingutegevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks. Sakslased ründasid prantslasi just vasakust tiivast, aga seal seisid vastu Briti üksused.21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse Inglise väd lüüa. 5. POSITSIOONISÕDA 1915.a.alguseks olid lääneridnel võitlevad pooled välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas positsioonisõda

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

Sõja käik 29. juuli Nikolai II kuulutas välja mobilisatsiooni. 1. august 1914 ­ Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. 2. august ­ Saksamaa okupeeris Luxembourgi. 3. august ­ Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. 4. august ­ Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 21. august ­ Saksamaa okupeeris Belgia. 21. ­ 25. August ­ Piirilahing Sakslased jõudsid Pariisi. Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik ­ kaitsekraav. August 1914 ­ Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 ­ Tannenbergi lahing. 3. September 1914 ­ Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 ­ Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916

Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun