10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andres.
Õppematerjali autor
2. Mis olid I maailmasõja põhjused? 4 · Kolooniate ümberjagamine · Vastuolud maailma suurvõimude vahel · Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus Marne'i lahing. Tähtsus: Prantsuse aremee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7
(2p) Paljud endised töökohad muutusid ainult sõja jaoks pühendunud vabrikuteks, kus hakkati tootma relvi või mundreid. Tööl käisid enamjaolt naised, kuna mehed olid sõjas. III OSA ARUTLUS Kirjutage eraldi lehele arutlus ühel järgnevatest teemadest:(10p) Kes on süüdi I maailmasõja puhkemises? I maailmasõja head ja halvad küljed. Kes kaotas ja kes võitis maailmasõjast? I Maailmasõja head ja halvad küljed. Sõja hind oli ränk. Esimene maailmasõda lõpetas maailma suhteliselt rahuliku terve sajandi kestnud arengu. Sõtta mobiliseeriti kokku 73,5 milljonit meest. Hukkunuid oli umbes 10 milljonit, haavatuid 20 milljonit inimest. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõja vintsutustest ja alatoitumisest nõrgestatud inimest. Sõja kulusid hinnati umbes 359,9 milljardile USA dollarile. Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. Euroopa oli rusudes, terve põlvkond
kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1
rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Compiegne´i vaherahu | 11. november 1918 Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi riikide poolt. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919): Wilsoni 14 Punkti ehk Neliteist teesi Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I maailmasõda. Mõned punktid: Salakokkulepete kaotamine. Desarmeerumine. Vabakaubandus. Versailles rahuleping | 28. juuni 1919 Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Pidi loobuma kõigist kolooniatest. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa pidi maksa reparatsioonimakse. Saint-Germaini rahuleping | 1919
· Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt.
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime jä
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid