Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti - sarnased materjalid

stalin, rahuleping, lenin, peaminister, poliitik, suurbritannia, bresti, kollektiviseerimine, gulag, pealetung, ferdinand, serbia, kerenski, poska, maailmasõda, rahvasteliit, versailles, compiegne, nsvl, rahvakomissar, vaherahu, kompartei, kaukaasia, riigiteadlane, vabadussõda, clemenceau, isikukultus, president, majanduspoliitika, välisminister
thumbnail
16
doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

1. maailmasõda ja Venemaa

Sellega tapeti 28. Juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, mille tagajärjel palus Serbia Venemaalt abi. Austria-Ungari võttis seda aga sõjakutsena ning kuulutas 28. Juuli 1914 Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni, seepeale teatas Saksamaa, et kui Venemaa ei lõpeta mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja, seda ta tegigi. Hiljem tungisid Saksa väed Belgiasse ning Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 6. Augustil kuulutas Austria- Ungari sõja Venemaale. Nüüd olid kõik suurriigid omavahel sõjaseoskorras. 7. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid? Saksamaa: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päevaga (vältida sõda 2 rindel) Schlieffeni plaan. ­ Seejärel väed itta. Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia ­ Maginot' piirikindluse süsteem

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

revolutsionääride Partei, vasakpoolne partei, mis tahtis muuta Venemaad sotsialistlikuks riigiks läbi järkjärguliste reformide II nõukogude kongress- 26.okroobril 1917 vormistatud võimu üleminek, mille tulemusel moodustati enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus ehk Rahvakomissaaride Nõukogu Rahvakomissaarise Nõukogu- 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongressil moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus Bresti rahu-rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta Weimari vabariik- Saksamaa 1919 kuni 1933 aastani, hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos Compiegne'i vaherahu- Esimese maailmasõja lõpetanud leping, millele Saksa delegatsioon 11

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915.aastal alanud pikaajaline, ängistav, staatiline, ohvriterohke sõda. Rindejoone pidevaks mehitamiseks suur armee. Selles ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 1915.a aprillis

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse-

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 ­ Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 ­ võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 ­ iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 ­ kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 ­ Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 ­ Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst ­ relvad vaikivad) 28.06.1919 ­ Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.} KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS:

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda, Venemaa 1917, Eesti 1917-1918

­ Majanduslik allakäik ­ Rahulolematus Nikolai II poliitikaga · Naiste demostratsioon Tulemus ­ Nikolai II kaotas (sõjavägi toetas rahvast) Tagajärg ­ 3.märts 1917 lõppes tsaari võim (1918a. Lastakse tsaar maha) Kaksikvõim märts-okt 1917 Ajutine Valitsus TSS Nõukogud (Kodanlus) Bolsevikud (enamlased) Lvov Lenin Kerenski 1. apr-rahulikul teel 2. okt- relvastatud ülestõus Vn astus välja I MS-st. · Oktoobripööre 24.okt (vana kalender), uus 7.nov Tulemus ­ 1 sotsialistlik riik. 1917 ­ Nõukogude Vn Kõrgemad organid ­ Seadusandlik ­ ülevenemaaline Kesktäitekomitee ­ juhtis Kalinin. - Täidesaatev ­ Rahvakomissaaride Nõukogu

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I Maailmasõda

I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus ­ imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital ­ raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem ­ konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõda

naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 ­ A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 ­ A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 ­ Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 ­kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 ­ toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 ­ Soome iseseisvus, 24.02.1918 ­ Eesti iseseisvus, 3.03.1918 ­ Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 ­ Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased ­ Schlieffeni plaan ­ nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased ­ võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
20
docx

I maailmasõda

11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 –

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I Maailmasõda

vabariik. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- suurim pahempoolne partei, kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik, milleni tuli jõuda reformide kaudu. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (enamlased) eesmärk: proletariaadi (töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

I Maailmasõda

Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest Prantsusmaa piir Saksamaaga oli kindlustatud ja sealt oleks olnud raksem läbi murda. Selleks ajaks ei olnud veel Suurbritannia sõjaga liitunud. Saksamaa arvas, et nad saavad kiiresti läbi murda Belgia ja siis vallutada ka Prantsusmaa. Plaan aga nurjus, sest Belgiast ei suudetud piisavalt kiiresti läbi murda, Venemaa ühines sõjaga kiiremini kui arvatud ja algas positsioonisõda. Prantsusmaa sõjaplaan. Prantsusmaa panustas tugevale kindlustusele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa sõjaplaan.

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

II Maailmasõda

Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ka president. Parlament vahetus palju ja erakonnad olid noored ja ebastabiilsed. 1920 aasta põhiseaduse jooned kajavad vastu tänasestki põhiseadusest (101 liikmeline ja ühekojaline Riigikogu) 4. Kommunistlik Internatsionaal (Komintern). Eesti jaoks oli asutatud Eestimaa Kommunistlik Partei, millel olid põrandaalused rakukesed ka Eestis. Juhiks oli Viktor Kingisepp, 1922 aastal tabati ja lasti maha riigireeturina. Riigipööret see ei peadanud,

10.klassi ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

*Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
doc

I maailmasõda

Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
16
docx

I MAAILMASÕDA

Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda ja selle tulemused

kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega. * enamlased eesmärk oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril 1917 vormistas II nõukogude kongress võimu üleminek enamlastele. See moodustas Rahvakomissaride Nõukogu- enamlaste ja vasakpoolsete esseeride

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Saksamaa sõjaplaan ­ Schlieffeni plaan ­ Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. · Prantsuse sõjaplaan ­ plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaal. Hoogne pealetung. · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. · Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel. Sõjategevus läänerindel · Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I maailmasõda

valmistada ja pidada sõda ­ kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing ­ lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing ­ Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud läbi murda. Verdun'i lahing ­ Saksa väejuht vältis sõja venimist ja tahtis vaenlase kiireti hävitada. Sakslased valisid objekti, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu ­ 11. novembril 1918

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
2
docx

I maailmasõda

Lenin) ­ revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26 okt toimus II nõukogude kongress, kus moodustati Nõukogude Valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlased ei saanud täielikku võimu, pidid arvestama ka esseeridega. Enamlastele kujutas ohtu Asutava Kogu valimised, sest nad teadsid, et ei suuda võita. Võidu said valimistel esseerid, kuid sellest ei piisanud, Asutav Kogu pidi enamlaste soovil laiali minema ­ kehtestati üheparteisüsteem, täielik võim koondus enamlastele. 1917

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

I maailmasõda

tsaarivastasusega. 36. Veebruarirevolutsiooni tulemused – Tsaar lahkub troonilt, kutsutakse kokku ajutine valitsus. Lubavad rahvale demokraatlikke vabadusi. Asutava Kogu kokkukutsumine, Nõukogude Venemaa. 37. Venemaa Ajutine Valitsus ning selle saatus – Sinna kuulusid Kadetid, esseerid ja VSDTP (menševikud, bolševikud) Saatus: püüab riiki kriisiseisunidt välja tuua, vähendadkas emajanduses bürokraatiat, rikastele lisamaks, tulumaks. 38. Brest- Litovski rahuleping – Venemaa bolševike ja Saksamaa vahel. 3.märts separaalrahu ( liitlased jäävad välja) Soome pidi jääma neutraalseks. Leedu, Eesti, Läti, Poola, Ungari jäid Saksamaale. 39. USA esimeses maailmasõjas – Sekkub sõtta 1917 a suvel. Kuulutab sõja Saksamaale. Oli aelgane, sest maaväig oli väike ja väljaõpetamata. Woodrow Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahu. Saksamaa lükkab selle tagasi. 40

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. august 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani saared ja tugipunktid Hiinas. Türgi astus sõtta novembris 1914. I maailmasõjas oli kaks rinnet: 1. Läänerinne: Saksamaa vs Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia 2. Idarinne: * Edelarinne: Venemaa vs A-U (põhiline tegevus Galiitsias) * Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal) Sõdivate poolte plaanid: *Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Esimene Maailmasõda referaat

Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai läänerinde esimesetes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsi Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Päästmaks liitlast täieliku kokkuvarisemise eest, tõid sakslased 1914.aasta sügisel osa vägesid läänerindelt idarindele ning alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. Esialgu suutsid sakslased küll kiirelt edasi liikuda, kuid siis lõi Vene vasturünnak nad tagasi. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel. Kuigi

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

Oktoobripööre *25.oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla *26.oktoober 1917 II nõukogude kongress, kus moodustati Rahvakomissaride nõukogu(esimeheks Lenin) Võeti vastu rahu ­ ja maadekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi rahu sõlmimiseks, maadekreedis likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. *6.jaanuar 1918 saadeti laiali Asutav Kogu *Venemaal kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 3.märts 1918 : sakslastele loovutati maa-ala kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ja kolmandik põllumajanduslikust maast. Eluolu I maailmasõja ajal Sõda tõi kaasa: Mehed rindel, naised ja lapsed tehastes(sõjatehnika tootmiseks), rahvaarvu vähenemine, tarbekaupade puudus, nälg, epideemiad, põllud söötis, tüdimus, pahameel, elutaseme langus,

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. *Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress *Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus *Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine *Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II Maailmasõda

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni

Ajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I Maailma sõda

demokraatlik vabariik), Sotsialistide Revolutsionääride Partei (suur mõju talurahva hulgas, sotsialistlik Vene), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (refermistlik - linnatööliste ja haritlaste hulgas suurim mõju, marksistlik ­ eesmärk kehtestada diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa). 11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades rahvale kõige mida sooviti; b Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene viivitamatut sõjast väljumist ning võimu üleandmist nõukogudele; c esimene katse 1917 kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

tugevdatud kaitseseisukorraga. Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad. Poliitilised streigid olid keelatud, ametiühingute tegevus kitsendatud, raske oli saada luba koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

Sarajevo atentaat põhjustas I ms, kuna tapeti A-U troonipärija Franz Ferdinand (terroristi poolt); Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa A-U´t. Saksamaa soovitab A-U´l kuulutada sõda, Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, Saksamaa kuulutab sõja Venemaale (riikidel liitlased, astuvad sõtta). Sõjaplaanid: Saksamaa-Schlieffeni plaan. Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päeva. Prantsusmaa- passiivse kaitse strateegia; Maginot´piirkindluste süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir. Venemaa-kasutada ära tohutu armee, tungida peale pikal rindel. Inglismaa- kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada mereväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi, kuna prantsuse ja inglise vägedel õnnestus neid lüüa. 3

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ­ ülesandeks Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamine. Esimest korda 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult, 24.veebr. 1918 ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine ­ eesotsas Konstantin Päts ­ Eesti Vabariigi sünnipäev. - 25.veebr.- (3.märts Bresti rahu) - 11.nov. 1918 saksa okupatsioon. K. Päts arreteeriti ning Ajutine Valitsus läks põranda alla. Eestis valitses terrorireziim. Sakslased üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal puhkenud revolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918)

Ajalugu
383 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun