ü.k k.k
3 kuud .70 .70
15 aastat .87 .52
E. IQ, pärilikkus ja keskkond
korrelatsioon
ühemunakaksikud koos .86
ühemunakaksikud lahus .72
kahemunakaksikud koos .60
bioloogilised õed-vennad koos .47
bioloogilised õed-vennad lahus .24
vanemad ja nende lapsed koos .42
vanemad ja nende lapsed lahus .22
adopt. ja bioloogilised lapsed koos .29
adopt. ja adopt. lapsed koos .34
vanemad ja adopteeritud lapsed .19
F. Rassilised erinevused.
Caucasoids (USA, GB, EU, NZ, AU, SA,
India)
IQ = 94-107, m = 100
Mongoloids (USA,Asia, EU)
IQ = 97-110, m = 106
V
VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine). Libido fokusseerimise järgi. - Lapseiga sünnist kuni noorukiaeni – libido tegevustesse, kõnesse, 5.aastast seksuaalfunktsioonidesse. - Täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani – libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse. Ekstravertne, bioloogiline, energiline. - Keskiga alates 40aastast. Libido elutarkusesse ja elu mõttesse. Kultuur, filosoofia, vaimsed väärtused, religioon. VII Psyche arenemise suunad: - Progressioon – psyche areng harmoonia, elutarkuse ja mõistmise poole. - Regressioon – alateadvuse suunas, psyche põrkub tagasi, libido alateadvusse (frustratsioon). VIII Elu mõte. Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja identifitseerumine inimkonnaga. individualiseerumine (individuation) - oma arhetüüpide, psyche funktsioonide, orientatsioonide teadvustamine ja nende
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger)
eksimatult lahendama (ibid., lk 206). Olenemata testitulemusest pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast (Valk, s.a.2). Selle väite illustreerimiseks toon tabelina inimkonna populatsiooni jaotuse IQ alusel. Tabel 1 (IQ Test Scores..., s.a.). IQ Kirjeldus Protsent inimkonna 130+ Vaimselt väga andekas 2,2% 120 129 Kõrged vaimsed võimed 6,7% 110 119 Kõrge keskmine 16,1% 90 109 Keskmine 50% 80 89 Madal keskmine 16,1% 70 79 Madalad vaimsed võimed 6,7% Alla 70 Vaimne alaareng 2,2% Testimise võimalused ja eesmärgid
tegu lihtsalt isiksusekirjelduste semantiliste sarnasuste struktuuriga? · See ei ole päriselt lahendatav küsimus, sest käitumist ei saa kirjeldada ilma semantikata (st need kirjeldused peavad midagi tähendama!). 4. INTELLIGENTSUS I MÄÄRATLEMINE JA ERINEVAD LÄHENEMISED Helle Pullmann Individuaalsete erinevuste kaks nurgakivi: isiksus ja intelligentsus Mida teeb (eelistused) ja kuidas teeb (sooritus)? Isiksus + võimed = ? · latentsed psühholoogilised konstruktid,st omadus ei ole ise otseselt jälgitav, kuid seda õnnestub teatud situatsioonides või tegevuses mõõta · erinevusi on võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega Intelligentsuse uurimise peamised eesmärgid (1) inimeste võimete erinevuste täpne ja süstemaatiline kirjeldamine · mida täpsemat pilti on vaja, seda spetsiifilisemaid võimeid tuleb vaadata
- Käitumise kirjeldused - Käitumise faktilised tulemused Kognitiivsed protsessid - Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest
Kõik kommentaarid