Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

I Muutused ühiskonnas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid?
  • Miks hakkasid kolooniad 20 saj iseseisvuma?
  • Miks toimub infoajastul sügav spetsialiseerumine?
  • Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna?
  • Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks?
  • Kuidas jagunevad rahvusvahelised ettevõtted?
  • Keskmise ja madala arenguga riikideks 17Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset Sisemajanduse kogutoodanguga SKT ja ÜRO inimarengu indeksiga 18Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset?
Vasakule Paremale
I Muutused ühiskonnas #1 I Muutused ühiskonnas #2 I Muutused ühiskonnas #3 I Muutused ühiskonnas #4 I Muutused ühiskonnas #5 I Muutused ühiskonnas #6 I Muutused ühiskonnas #7 I Muutused ühiskonnas #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MirjamToom Õppematerjali autor
1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel!
Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks.
naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu
jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks
Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes

Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp):
On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus
tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu)
jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime-ja loomaliikide aretus
hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
koloniaalsüsteemi kujunemine:
industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa)
kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale.
kaubavood jagunesid kolme suunda:

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive. 4 2. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad. Võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi. * RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD ­ majandust ja rahvastikku iseloomustavad

Geograafia
thumbnail
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia
thumbnail
8
docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

· auto leiutamine ­ tootmise paigutamine veelgi paindlikum · lennukid, hiigellaevad ­ tõuge globaliseerumisele · maa ökoloogiline seisund halb ­ inimesed rikuvad suurte alade keskkonnaseisundit ja raiskavad loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid Kondratjevi lainete teooria · ehk tööstusühiskonna pikkade majandustsüklite teooria ­ kõrg- ja madalperioodide tsüklid vahelduvad · kapitalistlikus ühiskonnas tekib uus areng läbi kriiside · infoühiskond kui viies laine o tööstuste koondumine sooja kliimaga, looduslikult ja kultuuriliselt atraktiivsetesse piirkondadesse o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades

Geograafia
thumbnail
3
doc

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

*Majapidamistasand(üksikisikutasand) ­ naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia ­ vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted ­ väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline ­ elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne ­ tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 ­ 16 saj.)

Geograafia
thumbnail
10
doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS ­ Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia ­ sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid ­ majanduses tegutsejad Maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus ­ spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine ­ Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria ­ kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine ­ kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

Geograafia
thumbnail
38
ppt

Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine

Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu

Geograafia
thumbnail
5
doc

Ühiskonnatüübid,tehno. areng, globaliseerumine

1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Koloniseerim

Geograafia
thumbnail
26
rtf

Maailmamajanduse kujunemine.

Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun