vaatamata üsna raske, kui mitte võimatu, saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid oma vabal tahtel. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem. Nõukogude Liit sai ühenduse liikmeks alles 15 aastat hiljem. Täielikult jäi aga Rahvasteliidust välja üks maailma võimsamaid riike USA. Ameeriklased keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja ja nii pidi see ühendus läbi saama ilma Ameerika Ühendriikide toetuseta. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise.
Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi. milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas olemast; Austria väike vabariik, Ungari kuningriik), Vene keisririik (Eesti, Läti, Leedu, Poola, ja Soome säilitasid iseseisvuse) mis on Rahvasteliit, miks see loodi, kuidas õigustas talle pandud lootusi (lk 10-11) Rahvasteliit
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lu
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslova
Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks?
kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudki uued riigipiirid nii, et tulevikus oleks välistatud suure sõja puhkemine. Peaaegu kohe pärast rahulepingute sõlmimist selgus, et nii eri riikide kui ka seal elavate rahvaste vahel on tõsiseid vastuolusid ja tüliküsimusi. Niisugustes tingimustes oli suurtele jõupingutustele vaatamata üsna raske, kui mitte võimatu, saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga. Rahu kindlustamiseks Euroopas sõlmiti ka mitmesuguseid lepinguid. Mõnda aega tundus, et rahulootused võivad isegi täituda. Kuid 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord Euroopas ja kogu maailmas järsult teravnema ning Aasias ja Euroopas tekkisid mitmed sõjakolded. 1929
Kõik kommentaarid