I MAAILMASÕDA

Narvik, Liivia

I MAAILMASÕDA (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

Milline oli järgmiste meeste roll Eesti iseseisvumise saavutamisel?
Millised muudatused kaasnesid Eestimaal autonoomia kehtestamisega?
Milline on järgmiste meeste roll Eesti sõjaajaloos?

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liivia Narvik Õppematerjali autor

I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED:
1) vastuolud suurvõimude vahel
2) ohu alahindamine
3) sõja ülistamine
4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)}
5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid)
[KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis]

SÜNDMUS JA TÄHTSUS:
28.06.1914 %u2013 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks)
28.07.1914 %u2013 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega)
23.02.1917 %u2013 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.)
3.03.1917 %u2013 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna)
30.03.1917 %u2013 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele]
25.10.1917 %u2013 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu.
23.02.1918 %u2013 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus
24.02.1918 %u2013 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus
3.03.1918 %u2013 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale)
11.11.1918 %u2013 Compiegne%u2019i vaherahu (I MS lõpp pmst %u2013 relvad vaikivad)
28.06.1919 %u2013 Versailles%u2019 rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.}

KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS:
Franz Ferdinand %u2013 Austria-Ungari ertshertsog (ta oli I MS alguse ajendiks)
Gavrilo Princip %u2013 Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi) { Princip oli üks paljudest bosnialastest, kes soovis oma kodumaale võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.}
Philippe Petain %u2013 Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid, kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased)
Nikolai II %u2013 Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid)
Lev Trotski %u2013 Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin)

Vladimir Lenin %u2013 Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht
Viktor Kingissepp %u2013 Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht
Ferdinand Foch %u2013 Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu
David Lloyd George %u2013 Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles%u2019 rahulepingul
George Clemenceau %u2013 Prantsusmaa riigimees, osales Versailles%u2019 rahulepingul
Woodrow Wilson %u2013 USA president, osales Versailles%u2019 rahulepingul

Landeswehri sõda Võnnu lahing Tartu rahu sõlmimine ja tingimused. ferdinand lenin armee laidoner suurbritannia iseseisvus vabariik kuperjanov iseseisvumise franz ferdinandi autonoomia tõnisson

Sarnased õppematerjalid

docx

I maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03

Ajalugu

doc

I maailmasõda

2. Raskekahurvägi kuulipildujad 3. zeppelinid/lennukid algul luure, hiljem pommitamine 4. Tankid paanika 5. Mürkgaas sakslased 6. Miljonilised armeed TAGAJÄRJED 1. maailmakaadrilt kadus 4 impeeriumit: Saksamaa, Austria-Ungari,Venemaa,Türgi 2. hukkus 10 milj.; 20milj. haavatut 3. jõuvahekordade muutumine maailmas USA 4. Euroopa moraali ja väärtuste allakäik 5. Majanduslik kaos 6. Naiste roll ühiskonnas kasvas 7. Teine maailmasõda 7.Poliitilised sündmused, mis toimusid Venemaal I ms ajal ja nende tagajärjed Venemaale ja maailmale. Veebruarirevolutsioon kukutati tsaar Nikolai II, võimule tuli Ajutine Valitsus. järgnes poliitiline anarhia ja segadus, ulatuslikud väljaastumised. Oktoobrirevolutsioon bolsevike võimuletulek keelustati kõik parteid ja hakati oma vastaseid füüsiliselt hävitama, ohvriks langesid miljonid inimesed,maailmarevolutsiooniidee

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

9 Võidupüha. 10.oktoober Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

9 Võidupüha. 10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.

11.klassi ajalugu

doc

I maailmasõda

Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt.

Ajalugu

docx

Maailm enne maailmasoõda

Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine 4) Reparatsioonide maksmine kohustus Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult 2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks 3. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2) kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid;

Ajalugu

docx

I Maailmasõda põhjused, algus, sõjategevus, tulem

I Maailmasõda Põhjused ja algus Peamised põhjused 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Süda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia (kuulati kindrale, aga kindralid tahtsid sõda) Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ,,Nii tapsid nad meie Ferdinandi" - Gavrilo Princip Franz Ferdinandi tapja Austria esitas Serbiale Ultimaatumi 28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja 1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja 3. augustil astus sõtta Prantsusmaa 4. augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjategevus 1914-1916 Sõja tandrid: · Läänerinne o Prantsusmaa o Suurbritannia o Belgia Saksamaa (kõigi vastu) · Idarinne o Saksamaa o Austra-Ungari Venemaa(kõ

Ajalugu

doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline

Ajalugu

Rohkem sarnaseid