Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüpnoos (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hüpnoos?
  • Milleks kasutatakse?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Hüpnoos #1 Hüpnoos #2 Hüpnoos #3 Hüpnoos #4 Hüpnoos #5 Hüpnoos #6 Hüpnoos #7 Hüpnoos #8 Hüpnoos #9 Hüpnoos #10 Hüpnoos #11 Hüpnoos #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellukiiisuh Õppematerjali autor
Mis asi on hüpnoos? Milleks kasutatakse? Hüpnoosi ajalugu. Hüpnoteraapia. Erinevad videod hüpnoosist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pptx

Esitlus - Hüpnoos

HÜPNOOS Nimetus hüpnoos on tulnud kreeka keelest. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hüpnoos on esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund Seda iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Click to edit Master text s Second level Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks Third level Fourth level väga monotoonset sõnalist ärritust. Fifth level Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria rav

Psühholoogia
thumbnail
2
doc

Hüpnoos ja meditatsioon

com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://teosoofia.ee/praktikad/budistlik_meditatsioon http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html Kokkuvõte: Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn

Inimeseõpetus
thumbnail
2
doc

Meditatsioon ja hüpnoos

Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse. Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm. ­ ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju. Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) Kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt

Inimese õpetus
thumbnail
6
pdf

Hüpnoos

mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi:

Enesehindamine



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun