Hüperaktiivne laps (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Referaat Hüperaktiivne laps

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011  Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise

Lapsehoidja

15

doc

Aktiivsus- ja tähelepanuhäired

Referaat Juhendaja: Ene Varik  Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast

Eripedagoogika

12

odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

Väga palju ATH lapsi on, kes on sündinud enneaegselt. ATH vanemate tüüpiliseks tunnuseks on, et keelavad ja käsutavad palju. Poistel diagnoositakse rohkem ATH, kui tüdrukutel. Tüdrukute puhul avaldub ATH rohkem tähelepanu puudulikuse tõttu. ATH lapsel on töömälu kehv ­ ei jää meelde häälikud, ei suuda õppida kogemustest, ei oska planeerida oma aega, samuti ei saa aru järjekorrast, kuidas on nädalapäevad, aastajad, kuud. Üldistamisvõime on kehvasti arenenud nt. ATH laps on rühmas ja õpetaja ütleb talle, et ära togi teist last ja siis kui ATH laps läheb koridori, algab kõik taas uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH laps mängib ja vanem soovib, et ta hakkaks oma mängu lõpetama, tuleb talle öelda konkreetselt, et hakka mängu lõpetama.ATH lapsel on 90 % koolis raskusi ­ õppimine on raskendatud, motoorika

Pedagoogika

32

odt

Referaat, hüperaktiivsus

...................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9 Hüperaktiivsuse ravimid......................................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................................................................

Pedagoogika

19

doc

H�perkineetilised h�ired

hüplemine, toolilt püstitõusmine jne., olukordades, kus oleks vaja rahulikult istuda; ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid psüühika- ja käitumishäireid. Hüperkineetiline laps on sageli: 1) hoolimatu ja impulsiivne, 2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning 3) pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. 4) Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või

Psühhiaatria

5

docx

Aktiivusus ja tähelepanuhäired

....................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud

Õendus

44

rtf

AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

nõuandeid ning õpetusi püsimatute laste aitamiseks. Keskendumisraskused on eelkõige takistuseks õppimisel ja uute teadmiste teada saamisel, mis on omakorda kogu hariduse omandamise alus. Ma usun, et oleksin olnud väga tänulik, kui keegi oleks juhtinud minu tähelepanu sellele varem, näiteks poisi lasteaias kasvataja või algklasside õpetaja. Noored vanemad lihtsalt ei oska ise selle peale tulla. Näiliselt on ju laps terve ja tugev. Põhikoolis muutub õppimine tõsisemaks ja läbi tuleb töötada palju teksti, mille sisu tuleb analüüsida ja teha järeldusi – see kõik vajab keskendumisoskust. Samas kipub süvenema probleem, kui õpilane jääb korra silma ja üliaktiivsetel lastel lihtsalt juhtub rohkem, kui teistel. On lihtne sattuda klassi „mustaks lambaks“, paljude õpetajate poolt. Klassid on suured ja õpetajal ongi väga keeruline süveneda kõikidesse õpilastesse eraldi.

Aktiviseerivad tegevused

44

odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised ­ psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised ­ psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündm

Psühholoogia

Kommentaarid (2)