Hüdrosfäär (5)

http://www.abiks.pri.ee
Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5;
Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1%
Alamjooks
- voolukiirus väikseim, tek settetesandik
Dalmaatsiar.
-rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools.
Depressioonilehter e alandus
-põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl.
Fjordr.
-fjordid- kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu
Jõe lang
-jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe
Keskjooks
-voolukiirus väiksem, küljeerosioon
Laguunr.
-merelaht, mille maasäär on merest eraldunud
Limaanr.
-laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul
Maailmam tähtsus
-mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud ( nafta ), mineraalid
Maailmameri
-sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5
Maasäär
-rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres
Mandrilava
-mandriveealune jätk (- 200m )
Mandrinõlv
-järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi
O keskmäestik
-mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele
Põhjavee kaitse:
tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda,
Põhjav
-vett läbi laskev k, vett kandev , vett pidav
Saarkaared-l.
-de põrkum. pressitakse välja saared
Skäärr.
-skääride ja lahtederikas rannik
Süvik
- ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik
Termokliin
-õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist
Tulvavesi
- ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi
Veereziim
- vooluhulga muutus aasta jooksul
Vooluhulk
-veehulk, mis läbib jõe ristl , teatud ajal
Ülemjooks-
voolukiirus suurim, põhjaerosioon
Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt-30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb