Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdrogeoloogia (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pinnavesi?
  • Mis on pinnasevesi?
  • Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest?
  • Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega?
  • Mida tuleb mõõta et määrata jõe vooluhulk?
  • Mis on aeratsivöö?
  • Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest?
  • Mis on liivsavi?
  • Mis on saviliiv?
  • Mis on küllastusvajak?
  • Millest oleneb kivimi veeläbilaskvus?
  • Mis on madalsoo?
  • Mis on siirdesoo ?
  • Mis on ülavesi?
  • Millest sõltub pinnasevee tase?
  • Mis on hüdroisohüps?
  • Mis on piesohüdroisohüps?
  • Mis on gramm-ekvivalent?
  • Mis on gramm-evivalent-protsent?
  • Mida see valem kirjeldab?
  • Mida see valem kirjeldab?
  • Mida teha et saada arvutustes lahti puurkaevu mõjuraadiusest?
  • Millest sõltub põhjavee kaitstus?
  • Milline põhjavee kiht on maapinnale lähemal?
  • Mis muudab põhjavee kaitstust?
  • Millest on tingitud kõrgendatud sulfaadisisaldus põhjavees?
  • Milline lämmastikuühend viitab värskele põhjavee reostusele?
  • Milline on raskmetallide jaotus Eesti soodes?
  • Milline on põhjavee keemiline koostis Eesti põhjavee kihtides?
  • Milline on joogiks kõlbliku joogivee soolsus gl?

Lõik failist

1 Sademed ja aurumine Eestis

A Sademeid rohkem
B Aurumine suurem
C Võrdselt


2 Mis on pinnavesi ?

A Ülemine põhjavee kiht
B Veekogu ülemine veekiht
C Maapealsed veekogud


3 Mis on pinnasevesi ?

A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi
B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht
C Märg maapind


4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest?

A Niisutatava maa pindala järgi
B Seisusekohaselt
C Veejuhtme ristlõike pindala järgi


5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega?

A Jaan Tatikas
B Rembrant
C Leonardo


6 Mida tuleb mõõta, et määrata jõe vooluhulk ?

A Voolu kiirust ja ristlõiket
B Sängi karedust ja gradienti
C Ristlõike pindala


7 Kas füüsikaliselt seotud vesi on

A Hügroskoopsusvesi

B Kilevesi

C Kapillaarvesi


8 Kas gravitatsioonivesi on

A Infiltreeruv vesi ja põhjavesi

B Infiltreeruv vesi

C Põhjavee kihis olev vesi




9 Kas kapillaarvesi võib põhjustada mulla sooldumist?

A Kuuma kliimaga aladel

B Pinnasevesi peab olema soolane

C Kui kapillaartõus ulatub maapinnani


10 Mis on aeratsivöö?

A Piirkond kus põhjavesi puutub kokku hapnikuga

B Koht, kus põhjavesi tuleb ajutiselt maapinnale

C Vahemik maapinna ja põhjavee vahel


11 Põhjavee tekkimine

A Magma hangumine

B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi

C Kondensatsioon

D Infiltratsioon


12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest?

A Toiteala ühtib levialaga

B Toiteala on suurem levialast

C On kaetud veepidemega


13 Mis on poorsus ?

A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis

B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe

C Tühemike olemasolu kivimis


14 Mis on liivsavi ?

A Liiva rohkem kui savi

B Savi rohkem kui liiva

C Savi ja liiva võrdselt


15 Mis on saviliiv ?

A Savi rohkem kui liiva

B Liiva rohkem kui savi

C Savi ja liiva võrdselt


16 Mis on küllastusvajak?

A Kivmi omadus anda endast välja teatud hulk vett

B Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus

C Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett




17 Mis on veeand ?

A Kivmi omadus anda endast välja teatud hulk vett

B Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett

C Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus


18 Millise kivimi veeand on suurim

A Suureteraline liiv

B Saviliiv

C Liivsavi


19 Millest oleneb kivimi veeläbilaskvus?

A Lõimisest

B Hüdraulilisest gradiendist

C Granulomeetrilisest koostisest


20 Mis on madalsoo ?

A Toiteala on väiksem levikualast

B Toiteala kattub levikualaga

C Toiteala on suurem levikualast


21 Mis on siirdesoo ?

A Toiteala on väiksem levikualast

B Toiteala kattub levikualaga

C Toiteala on suurem levikualast


22 Mis on raba ?

A Toiteala on väiksem levikualast

B Toiteala on suurem levikualast

C Toiteala kattub levikualaga


23 Mis on ülavesi?

A Veekiht aeratsioonivöös

B Pinnasevee ülemine kiht

C Pinnasevesi kõrgustikel


24 Millest sõltub pinnasevee tase?

A Filtratsioonimoodulist

B Alumisest veepidemest

C Infiltratsioonist






25 Mis on hüdroisohüps?

A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon

B Pinnasevee taseme samakõrgusjoon

C Pinnase külmumissügavus


26 Kas jõgi toitub pinnaseveest?

A Jah

B Osaliselt

C Ei


27 Mis on piesohüdroisohüps?

A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon

B Survekõrgus arteesiavee kihis

C Pinnasevee taseme samakõrgusjoon


28 Kas pinnasevesi toidab arteesiavett? Joonista pilt.

A Jah

B Oleneb olukorrast

C Ei


29 Joonista langeallika pilt


30 Joonista tõusuallika pilt




31 Kolitiiter on

A Bakterite arv 1cm3 vees

B Veehulk ühele bakterile

C Bakterite arv 1dm3 vees


32 Mis on pH?

A Vee happelisus

B Vee raktsiooni näitaja

C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm


33 Mis on gramm -ekvivalent?

A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis

B Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme jagatis

C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe






34 Mis on gramm-evivalent-protsent?

A Aniooni (või katiooni ) g-ekvivalendi protsent vastavate ioonide suummast

B Katiooni g-ekvivalendi protsent anioonide suummast

C Aniooni g-ekvivalendi protsent katioonide suummast


35 Kurlovi valem

A Murd , mille lugejas on näidaud valdavad anioonid ja nimetajas katioonid

B Murd, mille lugejas on näidaud valdavad katioonid ja nimetajas anioonid

C Seos puurkaevu toodangu ja veetaseme alanduse vahel


36 Darcy seadus

A R=2s

B Q=kFI

C v=kFI


37 Hüdrauliline gradient

A

B

C


38 Arvuta vooluhulk 1m laiuses lõikes



A Q=2

B Q=4

C Q=8












39 Mida see valem kirjeldab?

S ?

Q?

k?

m?

R?

r?








40 Mida see valem kirjeldab?

S ?

Q?

k?

m?

a?

t?

r?




41 Mida teha, et saada arvutustes lahti puurkaevu mõjuraadiusest?

A Valida parameetrite määramiseks sobiv arvutusskeem

B Leida katsepumpamisel puuduvad parameetrid

C Puurida lisaks vaatluskaev


42 Millest sõltub põhjavee kaitstus ?

A Aeratsioonivöö paksusest ja koostisest

B Vettkandva kihi filtratsioonimoodulist

C Põhjavee kihi paksusest


43 Milline põhjavee kiht on maapinnale lähemal?

A Siluri-Ordoviitsiumi

B Devoni

C Kvaternaari


44 Mis muudab põhjavee kaitstust?

A Ilmastik

B Ajas muutuvad tegurid

C Ajas muutumatud tegurid


45 Millest on tingitud kõrgendatud sulfaadisisaldus põhjavees?

A Anaeroobsed protsessid

B Püriidisisaldus vettkandvaia kivimeis ja veetaseme alandamine

C Püriidisisaldus vettkandvaia kivimeis


46 Kuidas muutub põhjavee soolsus sügavuti

A Suureneb

B Ei muutu

C Väheneb






47 Milline lämmastikuühend viitab värskele põhjavee reostusele?

A NO3-

B NO2-

C NH4+


48 Milline on raskmetallide jaotus Eesti soodes ?

A Juhuslik

B Vastav looduslikele tingimustele

C Ühtlane




49 Milline on põhjavee keemiline koostis Eesti põhjavee kihtides?

A Vastav looduslikele tingimustele

B Juhuslik

C Ühtlane


50 Milline on joogiks kõlbliku joogivee soolsus, g/l?

A

Vasakule Paremale
Hüdrogeoloogia #1 Hüdrogeoloogia #2 Hüdrogeoloogia #3 Hüdrogeoloogia #4 Hüdrogeoloogia #5 Hüdrogeoloogia #6 Hüdrogeoloogia #7 Hüdrogeoloogia #8 Hüdrogeoloogia #9 Hüdrogeoloogia #10 Hüdrogeoloogia #11 Hüdrogeoloogia #12 Hüdrogeoloogia #13 Hüdrogeoloogia #14 Hüdrogeoloogia #15 Hüdrogeoloogia #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raunom Õppematerjali autor
Exeli fail

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

rohkem kunst kui teadus, sest andmeid on alati liiga vähe. Seetõttu ei satu muhud ja lohud sageli kohakuti või puuduvad hoopis. Sageli tuleb aga appi vete keemilise koostise analüüs. Näiteks kambriumi vendi põhjavesi on Lahemaal palju magedam kui mujal. See näitab, et on side sealsete pinnasevetega olemas. Põhjavesi toidab pinnavett Pinnavesi toidab põhjavett Side puudub Kuna eksisteerib kaks arvamust hüdrogeoloogia kohast: · Kuivamaa hüdroloogia haru · Geoloogia haru Siis ei saa me üle ega ümber vooluhulkade mõõtmisest. Nii imelik kui see ei tundu maksustasid vanad roomlased oma veevärgi tarvitajaid mitte vooluhulga vaid kanali ristlõike pindala järgi. Ega see liiga ebaõiglane ei olnudki, sest ühes piirkonnas liikus vesi sama kiirusega, ehk kõik said seal ühtviisi kasu või kahju. Teiste sõnadega ühes kohas saadi ruutmeetri kaudu rohkem vett kui teisal.

Atmosfäärihügieen ja saastelevi
thumbnail
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse ja orgaanili

Hüdrogeoloogia
thumbnail
8
docx

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks

1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtrat

Geoloogia
thumbnail
7
docx

Kordamine geoloogia eksamiks

1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g

Geoloogia
thumbnail
6
docx

Geoloogia eksam

1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) M

Geoloogia
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

järel, väheneb aga pärast seda aurumise ja taimede imamise tõttu. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil, maapinnast esimene alaline veekihind, vabapindne. Ülavesi paikneb aeratsioonivöös (aeratsioonivöö on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett), kujuneb vett halvasti juhtivatele kihtidele, ei ole seotud pinnasevee tasemega, ajutine, kuivab enamasti suvel. Pealisvesi on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht, mis asetseb allpool oleva

Geotehnika
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

Ummm7 profiilipilt
Ummm7: sellest oli abi
09:15 17-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun