ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused
kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed
Rohevetikad Rannikumeres Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres Cyanophyceae Kemosünteesivad Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal. bakterid Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos Mikroskoopilised vetikad koos bakterite ja mikroseentega moodustavad perifüütoni matid. Levik: madalatel merealadel, 0-5 m sügavusel. Primaarprodutsentidest domineerivad · Ränivetikad: peamiselt sulgränivetikad · Niitja ja kokkoidse ehitustüübiga sinivetikad Perifüütoni matid tekivad enamasti tugevasti eutrofeerunud või reostunud rannikumere piirkonnas. Vetikamatid toimivad filtrina. Bentilised vetikad kasutavad setetest eraldunud toiteaineid. Joonis 2. Kloroplasti ehitus
põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
· kirjeldama erinevaid protsesse veekogudes · esindama võimalikult mitmekülgselt elustiku näitajaid · olema lihtsalt arvutatavad · kehtima erinevates järvetüüpides · võimaldama hinnata hetke olukorda aga ka pikemat perspektiivi · võimaldama hinnata veekogu kasutusala Väga oluline on veekogu ökoloogilise seisundi hindamisel leida uuritavale veekogule omased eripärad, peamiste ökoloogiliste protsesside olemus ja intensiivsus. Näiteks on oluline kindlaks teha, kas veekogu produktsioon baseerub laguahelale või sünteesiahelale. Teine näide: kas veekogus on valdav klassikaline toiduahel või on valdav näiteks nn. detriidiahel *Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused.
Järve pinnakihi pH dünaamika sõltub produktsiooni- ja lagunemisprotsesside vahekorrast, vee segunemisest ning suvel ka vee ja atmosfääri gaasivahetusest. Talvekuudel väheneb pH orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel vabaneva CO2 toimel. Suvel aga seotakse fotosünteesis süsihappegaasi, mille tagajärjel pH suureneb. Sel moel on pH alusel võimalik eristada intensiivse fotosünteesi ja orgaanilise aine lagunemise periooode. Võrtsjärvele on iseloomulik pH vähenemine juulis kui fotosüntees toitesoolade ammendumise ja vee vähenenud läbipaistvuse tõttu aeglustub. Põhjalähedases veekihis on pH enamasti väiksem kui pinnakihis, talvel on see vahe suurem. -4- Hapnikureziim: Jäävabal ajal tagab vee segunemine lahustunud gaaside kontsentratsiooni püsimise küllastuse lähedal. Võrtsjärve madalusele vaatamata tekib enamasti siiski pinna- ja põhjalähedaste veekihtide gaasisisalduse vahel väike erinevus
Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide kaasabil O2 juuresolekul Anaeroobne biopuhastus · Toimub mikroorganismidega, kes ei vaja hapnikku · Toimub suurt hulka orgaanilisi aineid sisaldava vee kääritamisel kinnistes seadmetes · Kasutatakse kas eelpuhastusena või biopuhastite jääkide kääritmisel · Toimub NH3 teke · Jagatakse kahte rühma: 1) Mesofiilsed bakterid optimumtemperatuur 35-40 °C 2) Termofiilsed bakterid optimumteperatuur 55-65 °C Metaankäärimine kulgeb termofiilses vahemikus 2 korda kiiremini kui mesofiilses. Heitvete puhastamine · Heitveekoguste vähendamine (3 võimalust): 1) Jäätmevaba tehnoloogia vaja luua tehnoloogilised protsessid, mis välisatavad jäätmete tekke ja tagava suletud süsteemid, mille korral keskkonda pääsevad heitmed on minimaalsed
16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine. 17. Karjatusahel - toiduahel rohelistest taimedest taimtoiduliste loomadeni ja sealt kiskjateni. 18. Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine. 19. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 20. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 21. Kliimaks - Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus), mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 22. Kommensalism organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 23
laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 19)Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. CO2, CH4, N2O,O3 20)Mis on fotosüntees? Fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp - produkt on glükoos. Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosüteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on
all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. Veeaur, CO2, CH4, N2O, O3 12) Mis on fotosüntees? Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp-produkt on glükoos. 13) Sõnasta termodünaamika I seadus. Ennergia jäävuse seadus: Energia võib üle mina ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia(nähtav valgus,
Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad. Jõgede elustik on liigiliselt mitmekesine, mida põhjustab biotoopide suur mitmekesisus. Eluvormidest rikkalik plankton, bentos ja nekton, vähem perifüütonit; neuston puudub peaaegu täielikult. Plankton kantakse jõkke seisvast veekogust. Sattudes uutesse tingimustesse muutub selle koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega: seega jõgedele spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton
sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. 20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga 29
See tuleneb metoodilistest probleemidest: ei ole olemas laboratoorset kasvukeskkonda, mis sobiks heaegselt paljudele bakteritele vi arhedele; raske on eraldada pindadele kinnitunud vi biokilest mikroorganisme; suur osa teadaolevast informatsioonist bakterite kohta phineb puhaskultuurides saadud tulemustel, mis ei pruugi kehtida looduslikus keskkonnas. Suur osa (95-99%) vees ja mullas elavatest bakteritest on mittekultiveeritavad (nonculturable) bakterid. Need on bakterid, kes on eeldatavasti funktsionaalsed, vga aeglase metabolismiga ja kohanenud oligotroofsetele (vga madal toitainete kontsentratsioon) tingimustele, mida ei ole siiani vimalik laboris jljendada. Selleks, et uurida ja kirjeldada mikroorganismide (bakterite, arhede ja seente) mitmekesisust keskkonnas, on kasutusele vetud molekulaarsed meetodid, mille puhul ei ole vaja organismi eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd
kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak, pühvel). Seega taim-herbivoor on lühike toiduahel ja sealt saab palju produktsiooni koondada. Ka ahela lülid on suuremad. 4. Mitu korda ületab kogu maismaa taimede netofotosüntees fossiilsete kütuste
· Karjatusahel toiduahela üks põhitüüp, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. · Kasvuhooneefekt nähtus, kus Maalt peegelduv pikalaineline soojuskiirgus ei pääse läbi atmosfääri või kasvuhoonegaaside ja peegeldub tagasi Maale, võimendades pinna soojenemist. · Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni. · Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemide koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist ei pruugi enam toimuda. · Kommensalism organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu. · Saprofaag - on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.
omnivoorideks (segatoidulised) ja karnivoorideks (lihasööjad, kiskjad).Aine, energia ja info on omavahel tihedalt seotud. 5. Abiootilised tegurid. Abiootilised on eluta looduse tegurid, biootilised eluslooduse poolt avaldatavad mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on vastastikuses sõltuvuses, näiteks organismijäänuste kõdunemisel tekib mulda toitaineid, mulla liigne happesus võib pärssida teatud liikide konkurentsivõimet, jne. 6. Ökoloogiline amplituud Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes
lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. N2O Dilämmastikoksiid ehk naerugaas. O3 Osoon ehk trihapnik. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele. 12) Mis on fotosüntees? 5 Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Nimetatakse ka päikeseenergia fikseerimiseks. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest: CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees
atmosfääris, nad lasevad läbi päiksekiirgust, mis langeb Maale ja muutub osaliselt soojuseks, kuid takistavad aga soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi selle tulemusel on maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri. 20. Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). 21.Kemosünteetiline bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism - organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele
Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja tsüanobakterid võib leida kõikidest keskkondadest, kus on piisavalt valgust ja niiskust. Nad moodustavad ka põhilise osa merevee planktonist
toitainete sisaldus, veereziim, rõhk(kohastumine, kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt külmapüha(temperatuur ja tuul ehk tuulekülm). Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt. Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine. Infropuna kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta keha temperatuuri. Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära. Valguse energia(päikese en) keemiline energia (toit), (energia ülekanne ei ole kunagi 100%, alati on energiakadu) keemiline energia jaguneb kaheks: 1.--- eluks vajalik energia(kasutatav energia) 2.--- soojus energia
võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18. Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine 20. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. 22. Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 23. Kommensialism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisel 24. Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet 25
· Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel;
Nende seas on nii auto- kui ka heterotroofe, üherakulisi ja ka hulkrakseid makroskoopilisi vorme. Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed. Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate organismide tootlikkus oleneb paljuski vetikate "jõupingutustest". Fotosünteesivate vetikate enda kasvu mõjutavad eeskätt vees leiduvad toiteelemendid ehk toitesoolad, peamiselt lämmastik ja fosfor. Olulised on ka keskkonna näitajad, nagu valgus, temperatuur, lainetus jne., mis loovad tingimused rakkude arenguks. Kui toitesoolade hulk järves
18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks e lõppkooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism – organismide suhe, milles on suhe ühele kasulik ja teisele kahjutu. 24. Saprofaag – heterotroof, kes sööb surnud orgaanilist ainet. 25
mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
kasvukiirus, populatsiooni vanusegruppide struktuur. 14. Intensiivne- ja mahepõllundus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vasstu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, lainelised põlluread. 15. Mis on fotosüntees ja selle pöörprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöörprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. CO2 + H2O + hv = {CH2O} + O2 Fotosüntees aeroobne biolagunemine {CH2O} => CO2 + CH4 Anaeroobne biolagunemine 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid
• Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga(Kohanemine) • Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! • Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus • Nähtav valgus – fotosüntees, nägemine • Infrapunane kiirgus – neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri • Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone • Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
· Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D- vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
imendumisel võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte. o Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. o Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). o Kemosünteetiline bakter- bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. o Kliimaks- ehk lõppkooslus, mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. o Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest.
Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus
2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast) Autotroofid – primaarne produktsioon (taimed. Orgaaniliste ühendite süntees anorgaanilistest ühenditest) Heterotroofid – sekundaarne produktsioon (loomad ja seened. Toituvad ühenditest, mille on produtseerinud autotroofid) Maakoore nihete tulemusena tekivad süvaookeanites kohad, kus magma puutub kokku veega ja sinna tekivad mustad suitsetajad. Seal on täiesti erakordne ökospsteem. Seal elavad kemosünteesivad bakterid. 1