Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg 13,6 9,81 133,416 Pa , mille puhul 250mmHg 250 133,416 33354 Pa 0,033354 MPa 0,33354bar Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on 0,85ηm? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder . Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk bar ? Lahendus Minimaalse silindri läbimõõdu arvutamine: pmax = 200 bar = 200x105 Pa F = 1000 kg = 10000 N
Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4)
p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p pinnale mõjuv rõhk, [Pa] A vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] F = mg - pinnale mõjuv rõhu jõud, [N m/s2; m mass (kg); g raskuskiir., (~9,8m/s2)], seadme mehaaniline kasutegur m 10000kg 9,8 mg s 2 = 0,006125m 2 A= = p 2 10 7 Pa 0,8 2) Leian silindri minimaalse läbimõõdu. 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2] Archimedese konstant, [~3,14] 2 d A 0,006125m 2 A = d = 2 = 2 = 0,0883m = 88,3mm 2 3,14
selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,05bar= 0,05*105 N/m2 =5000 p=5000 N/m2 + 4,5m*700 kg/m3*9,81m/s2 = 5000N/m2+ 30901,5N/m2=35901.5N/m2 p= 37250N/m2 = bar 0,36bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,36 bar. Ülesanne 3 (variant 12) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220,
selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,26bar= 0,26*105 N/m2 =26000 p=26000 N/m2 + 15m*750 kg/m3*9,81m/s2 = 26000N/m2+ 11250N/m2=37250N/m2 p= 37250N/m2 = bar 0,37bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,37 bar. Ülesanne 3 (variant 14) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220,
Ülesanne 1 Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m 3 . Antud: X= 3400 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast) h=3,4 m =13600 kg/m 3 elavhõbeda tihedus g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa. Ülesanne 4 Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leidke, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt, mm, et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v m /s. Valige sobiva läbimõõduga terastoru standartsete toru läbimõõtude reast ( toru läbimõõt ja seina paksus). Vt lisa 1.
1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Valemid: F =mg F=pa A =r 2 d =2r=2 P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Arvutuskäik: F=320kgx9,81=3139,2N A==0,000166979=166,979m d=2=14,6mm Arvutame töövedeliku rõhu 16mm läbimõõduga silindri puhul. A=x=200,96 p==166,2bar Vastus: 320 kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 14,6 mm läbimõõduga hüdrosilinder. Valisin 16mm läbimõõduga silindri, sest siis jääb rõhk koormuse tõstmisel alla 200bar-i. Ülesanne 2. (variant 3) Variant 3 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 500 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,045 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 3,5 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [ ] N
m2 m3 s2 m2 m2 m2 39268,5 p = 39268,5 N 2 = bar 0,39bar m 105 Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,39 bar. 3 Ülesanne 3. Variant 4 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m = 400 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d [mm], kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur on m = 0,95 ? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk p [bar] ?
temperatuur T, Kelvin K 0°C = 273 K Celsiuse järgi t, Celsius °C 0 K = -273°C Sele 2.2 Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 13 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused selel 2.3 on toodud analoogia kulgliikumise (hüdrosilinder) ja pöörleva (hüdromootor) vahel: Hüdrosilinder Hüdromootor Parameeter Tähistus SI- ühik Parameeter Tähistus SI- ühik pikkus s s m pöördenurk rad pöörlemis- f 1 kiirus s kiirus v m nurkkiirus
- asendi energiast e. kõrgussurvest ( z) ja - rõhu energiast e. piesomeetersurvest p/g Tasakaalus olevas vedelikus on asendi ja rõhu -erienergia konstantne. Kui vedelik liigub ,lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia. Absoluutrõhk on õhurõhu e. atmosfäärse rõhu ja vedelikusambast tingitud rõhu summa: p abs = p õ + gh Vedelikusambast tingitud rõhk on ülerõhk. p ü = Ülerõhu sünonüüm on manomeeterrõhk ,sest manomeeter ise on õhurõhu all ja mõõdab ainult ülerõhku Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ( p abs < p õ ) ,siis on süsteemis vaakum. P vac = p õ - p abs. Üldkehtivas mõõteühikusüsteemis ( SI ) avaldatakse rõhk paskalites : 1 Pa = 1 N/ m2 Mittesüsteemsete ühikutena on olnud kasutusel atmosfäärid - tehniline ( 1 at = 1 kgf / cm2 = 9,81 * 104 Pa = 0,1 Mpa ) ja füüsikaline e. nn. normaalatmosfäär ( 1atm = 1, 01 * 10 5 Pa = 0,1 Mpa ) ning baar ( 1 bar = 10 Pa ).
- vedeliku tihedus (kg/) g- raskuskiirendus (9,81 m/) 5. Kuidas toimub jõu ülekandmine vedelikus. Millest on sõltuv rõhu poolt pinnale avaldatava jõu suurus? Jõu ülekandmine vedelikes toimub pinna kaudu, sest vedelik on niivõrd väikese tugevusega keha, et ka väikseima punktjõu mõjul ta puruneb ja jõuülekannet ei toimu. Jõu ülekandmiseks tuleb vedelik sulgeda anumasse, silindrisse, sulgeda silinder vedeliku vabal pinnal tihedalt kaanega, kolviga ja rakendada kolvile välisjõud. Välisjõu toimel tekib vedelikus surveolukord, mida nimetatakse rõhuks. Rakendades silindris tekitatud rõhu p teises temaga ühendatud silindris olevale kolvile, mille pindala on A, saame viimasel jõu F= pA, mis on rakendatav mingi konkreetse toimingu realiseerimiseks. 6. Mehaanilise- ja vedelikmanomeetri töötamise põhimõtted. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse
On kahte tüüpi pluzereid 4.2.1 Lõtkuga plunzerkolbpump. Neid on kerge valmistada ja nad on odavad, plunzerid tihendatakse tavaliselt rasvanööriga 4.2.2 Lõtkuta plunzerpumbad siin on plunzer ja hüls omavahel väga täpselt töödeldud pilu nende vael on 0,002 – 0,003 Mm .Sellised pumbad annavad väga suurt survet ja neid kasutatakse SPM – rites KKP naja mis on omavahel ühendatud kolvisääre mutri abil[ väga tihe konstruktsioon]) PUMPADE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Tootlikus Q – jõudlus, aja ühikus pumbatv vehelikus 2 .Imemiskõrgus hi (m) 3 .Tõstekõrgus H (m veesammast) H=Hst +hi 4 .Tarbitav võimsus P - (KW) 5 .Kasutegur η (apsoluutarv või %) η=PK/P 6. Kavitatsioonivaru Δh (m) – tööpiirkonnas lubatav vaakum 7.Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis või käigusagedus p / min või käiku / min ) 8. M – manomeeter ( näitab rõhku kohas
Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused: · väntvõll ei ole käivitusasendis · käivitusõhu ballooni peaklapp on kinni · õhurõhk balloonis on madal · mõni käivitusklapp on kinni kiilunud · õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust · võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide.
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba
Tekkinud seost tuleb kuivatist aeg ajalt eemaldada kas automaatselt või käsitsi. Kuivatusainet tuleb kuivatisse aeg ajalt lisada (umbes 2-4 korda aastas) (sele 28). Samaaegselt eralduvad õhust ka õlijäägid, mille suuremad kogused põhjustavad kuivati töös häireid. Seega kui õhk sisaldab õli suuremates kogustes on vajalik kuivati ette asetada veel täiendav õlipüüdja. Sele 28 - Absorptsioonkuivati Absorptsioonkuivati omadused: - ei vaja hooldust, - minimaalne mehaaniline kulumine, kuna puuduvad liikuvad osad, - ei vaja täiendavat energiat. 30 4.1.2 Adsorptsioonkuivatus Adsorptsioonkuivatuse puhul on tegemist puht füüsikalise protsessiga. Kuivatusainena kasutatakse 100% pliidioksiidi terakesi, mida tuntakse enam nime 'geel' all. Geeli ülesandeks on siduda õhus sisalduv vesi ja veeaur. Niiske õhk juhitakse läbi geeli terakeste massi, mille tulemusel seotakse niiskus. Kuivatusaine imamisvõime on aga piiratud
Tekkinud seost tuleb kuivatist aeg ajalt eemaldada kas automaatselt või käsitsi. Kuivatusainet tuleb kuivatisse aeg ajalt lisada (umbes 2-4 korda aastas) (sele 28). Samaaegselt eralduvad õhust ka õlijäägid, mille suuremad kogused põhjustavad kuivati töös häireid. Seega kui õhk sisaldab õli suuremates kogustes on vajalik kuivati ette asetada veel täiendav õlipüüdja. Sele 28 - Absorptsioonkuivati Absorptsioonkuivati omadused: - ei vaja hooldust, - minimaalne mehaaniline kulumine, kuna puuduvad liikuvad osad, - ei vaja täiendavat energiat. 30 4.1.2 Adsorptsioonkuivatus Adsorptsioonkuivatuse puhul on tegemist puht füüsikalise protsessiga. Kuivatusainena kasutatakse 100% pliidioksiidi terakesi, mida tuntakse enam nime 'geel' all. Geeli ülesandeks on siduda õhus sisalduv vesi ja veeaur. Niiske õhk juhitakse läbi geeli terakeste massi, mille tulemusel seotakse niiskus. Kuivatusaine imamisvõime on aga piiratud
C crankshaft, Kurbenwelle W water, Kühlwasserschächte 4. Kolbmootoris toimuvate protsesside loetelu ja iseloomustus 1) sisselaskeprotsess; 2) surveprotsess; 3) segumoodustusprotsess; 4) põlemisprotsess; 5) paisumisprotsess; 6) väljalaskeprotsess. Sisselaskeprotsessi ülesandeks on täita silinder ottomootoris värske kütteseguga ja diiselmootoris puhta õhuga. Protsess realiseeritakse peale heitgaaside väljastamist mootori silindrist. Sisselaskeprotsessi abil garanteeritakse ottomootoris (karburaatormootoris) kvantitatiivne (kütus, õhk, heitgaasid, karterigaasid) ja diiselmootoris (pritseottomootoris) kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust
mR = , mR = 0,1 /mm HG 18 R1 = m R AC , R1 = 0,1 38 = 3,8 , R2 = m R CE , R2 = 0,1 22 = 2,2 , R3 = m R EG , R3 = 0,1 13 = 1,3 . Kogu reostaadi takistus Rk = 3,8 + 2,2 + 1,3 = 7,3 6.2. Jadaergutusmootori tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.5 Arvutada jadaergutusmootorile loomulik kiirus- ja mehaaniline tunnusjoon univer- saaltunnusjoonte järgi. Arvutada lisatakistid ankruahelasse pöörlemissageduse vähen- damiseks, et saada nimimomendi juures pöörlemissagedused n1 = 10 s-1 ja n2 = 5 s-1. Ehitada reostaattunnusjooned nende takistite jaoks. Mootori andmed Pn = 4,5 kW, In = 28 A, Un = 220 V, nn = 14,7 s-1, Mn= 50 Nm, Ra = 0,87 , Rj = 0,26 . 8 Tabel 6.1. Jadaergutusmootori universaaltunnusjooned
) . indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole pa praktilised väärtused : 0,8...0,9 bar.( kiirekäigulistel 0,88...0.9 ) Täiteastme praktilised väärtused : kasutada võimalik . Kiirekäiguliste mootorite inditseerimisel Mida suurem on rõhu langus (p = p0 - pa ), seda puudulikumalt 4-taktilistel kiirekäigulistel 0,75...0,85 kasutatakse tänapäevaseid elektroonseid diagnostika aparaate nagu silinder täitub. 4-taktilised ülelaadimisega 0,85...0,95 MOLIN 3000 jt. Rõhu langus sõltub sisselasketrakti takistusest ja õhu kiirusest 2-taktilised 0,65...0,85
t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas
t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas
Adiabaatiliseks termodünaamiliseks süsteemiks on näiteks soojuslikult ideaalselt isoleeritud anumasse paigutatud gaas.Sellist süsteemi, mis väliskeskkonnast on eraldatud samaaegselt adiabaatiliste (soojuslikult isoleeritud) ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, nimetatakse s u l e t u d ehk i s o l e e r i t u d t e r m o d ü n a a m i l i s e k s s ü s t e e m i k s. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline koosmõju. 1.2. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis paiknevat keha või kehi, mille vahendusel toimub soojuse ja mehaanilise töö vastastikune muundamine, nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s k e h a k s . Termodünaamiliseks kehaks võivad olla üldjuhul nii tahked, vedelad kui ka gaasilised kehad. Kõige sobivamateks termodünaamilisteks kehadeks on g a a s i d (või aurud), kuna nad võivad paisumis- (komprimeerimis-) protsessides mitmekordselt
t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas
t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas
Nimetatakse protsessi, mis kulgeb konstantsel mahul Isobaarne protsess On protsess, mis püsival rõhul. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodünaamilise keha üleminekuks olekust 1 olekusse 2. Seega on isobaarilises termodünaamilses protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Isotermiline protsess On selline termodünaamiline protsess, mis toimub püsival temperatuuril. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Adiapaatne protsess On selline termodünaamiline protsess, mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. 1) 2) Tagastatav adiabaatne 1) 2) 3) Mehhaanilise töö adiabaatses protsessis gaasi siseenergia arvel. Poütroopne protsess
pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada
[Tabel 13] Mistõttu leian, et on igati mõistlik toota neid slindreid ise, mitte sisse osta. Samuti arvan ,et igasugune konkurents elavdab majandust ja kasvatab toodete kvaliteeti. 6 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON Hüdrosilinder ja hüdromootor on hüdrosüsteemis asendamatud kompo-nendid, millede abil muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Nagu hüdromootor, nii on ka hüdrosilinder ühendavaks lüliks hüdrosüsteemi ja tööorgani vahel. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Juhul kui tööorgan kasutab funktsioneerimiseks kulgliikumist on hüdrosilindri kasutamisel järgnevad eelised: - antud juhtudel on silindri kasutamine mugav ja masinaehitaja poolt vaadatuna lihtne - kuna hüdroenergia muundamisel mehaaniliseks puudub vajadus kasutada vaheastmena pöörlevat
abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2
Soojuslikud protsessid liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe, takistuseks on soojusjuhtivus (kütte pind), kihi paksus ja viskoossus, oluliseks näitajaks on temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide vahe, takistuseks on osakeste suurus, voolu kiirus ja kihi paksus, olulisemaks näitajaks on kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid liikumapanevaks jõuks on mehaaniline jõud (nt: survejõud jne), takistuseks on viskoossus, segamine, temperatuur ja peenestamine. 4. Sõnastada massi jäävuse seadus ning selgitada selle olulisust (praktilist kasutust) tehnoloogilistes protsessides. Nii palju kui mingit toodet / ainet protsessi suunatakse peab sealt ka välja tulema. Kasutatakse toodangu arvutustes. 5. Sõnastada energia jäävuse seadus ning selgitada selle olulisust (praktilist
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
olulisus: agregaatoleku muutus ja temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid – jõud: kontsentratsioonide erinevus; kaastegurid: toote omadused, struktuuur, veerikkus (mida rohkem vett, seda kiirem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem), toote kuju ja suurus (mida suurem tükk, seda aeglasem); olulisus: kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid – liikujmapanev jõud on tavaliselt mingi mehaaniline jõud (survejõud, lõikejõud, hõõrdejõud, löögijõud jne); kaastegurid: oleneb, mida töödeldakse, materjali tugevus, kuju, stuktuur (kas näiteks risti või pikikiudu), viskoossus, tihedus; olulisus: mahu suurenemine, peenestusaste, struktuuri või kuju muutus. 3. Massi jäävuse seadus ning selle olulisus Niipalju kui ainet/massi protsessi või masinasse suunatakse, peab sealt seda ka välja tulema mingil kujul
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine....................................................................................5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
