Hüdro- ja pneumoseadmed kodune töö (0)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Iseseisvad tööd: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA

ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2............................................................

Hüdraulika ja pneumaatika

20

doc

Kolmas iseseisev töö (5 ülesannet)

LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F.

Hüdro- ja pneumoseadmed

42

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria  1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik

Gaaside ja vedelike voolamine

11

doc

Hüdraulika - Koduse tööde lahendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: nr. 30 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Dmitri Himotshka Õpperühm: KMI-31 Õppejõud: Rein Soots Tallinn 2011  Ülesanne 1 Antud: = 13600kg/m3 h = 8400 mm = 8,4 m g = 9,81 m/s² Leida: p1 = ? Pa p2 = ? Ba p3 = ? MPa Lahendus: 8400 mmHg = 8400 Tr = 133,3 * 84000 = 1119720 Pa p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa  Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p ­ pinnale mõjuv rõhk, [Pa]

Hüdraulika ja pneumaatika

6

doc

Hüdraulika ja pneumaatika koduse töö lahendatud ülesanded

Ülesanne 1 Avaldada rõhk 250mmHg paskalites, baarides, ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Mõisted Kui elavhõbeda tihedus on ρ=13,5951 g/cm2 ja raskuskiirendus g=9,80665 m/s2, siis rõhk 1mmHg on paskalites 1mmHg  13,5951  9,80665  133,322387415 Pa 1 MPa = 106 Pa 1 bar = 105 Pa Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg  13,6  9,81  133,416 Pa , mille puhul 250mmHg  250  133,416  33354 Pa  0,033354 MPa  0,33354bar Kasutatud allikad:  http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ület

Hüdraulika ja pneumaatika

24

docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr

Hüdraulika ja pneumaatika

9

doc

Hüdraulika Ülesanne 3 (variant 3)

v ­vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g ­raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v ­vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s ­kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides ­vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 199,7 meetrit ehk 15,6 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks.  Taavi Filatov Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2012

Hüdraulika ja pneumaatika

23

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

𝑑𝐸𝐶𝑉 𝑢2 𝑢2 =𝑄+𝑊+∑ ∫𝐴 (𝑈 + + 𝑔𝑧) 𝑢 ∙ 𝜌 ∙ 𝑑𝐴 − ∑ ∫𝐴 (𝑈 + + 𝑔𝑧) 𝑢 ∙ 𝜌 ∙ 𝑑𝐴 𝑑𝑡 𝑠𝑖𝑠𝑠𝑒 2 𝑣ä𝑙𝑗𝑎 2 𝑑𝐸𝐶𝑉 – energia akumulatsioon, J/s; 𝑑𝑡 𝑄 – soojusvool, J/s; 𝑊 – töö, J/s; 𝑒 – on materjaliga seotud energia, J/kg; 𝑈 – siseenergia, J/kg, 𝑚̇ - materjali voog süsteemi või süsteemist välja, kg/s, 𝑢 – kiirus, m/s; 𝜌 – tihedus, kg/m3; 𝑧 – voo kõrgus, m; 𝐴 – voo ristlõikepindala, m2. 𝑄 > 0, kui soojushulk siseneb süsteemi. 𝑊 > 0, kui tööga tuleb energiat süsteemi juurde. 𝑑𝐸𝐶𝑉 𝑢2 𝑢2

Keemiatehnika

Meedia

Kommentaarid (0)