Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest on sõltuv silindris mõjuva rõhu suurus?

Lõik failist

Hüdraulika, Pneumaatika
Arvestustöö Nr. 1
1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid.
Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks.
Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel , rõhu regulaator ),
- juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur)
- hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks,
- süsteemi abiseadmed ( filter , torustik ).
2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste.
Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust.
*kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga
*kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga
4. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud .
Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist,
- võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil,
- jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega,
- ajami ülekoormusi saab vältida,
- koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami

Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused #1 Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused #2 Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused #3 Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused #4 Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 326 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor S. . Õppematerjali autor
Näiteks:
1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid.
2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused

Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrosta

Füüsika
thumbnail
6
docx

Hüdraulika kontroltöö vastused

1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v?

Hüdraulika ja pneumaatika
thumbnail
7
docx

Hüdro- ja Pneumoseadmed

eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle: Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust, hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime

Hüdraulika ja pneumaatika
thumbnail
19
pdf

Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna

Hüdroõpetus
thumbnail
24
docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

8*0,8=6,4g/m3 Arvutan ühes tunnis kompressorisse tuleva õhu veesisalduse: 125*6,4=800g/h 0,8 l/h Arvutan õhu veesisalduse järeljahuti väljundis. Suruõhu ruumala peale kokkusurumist: V2 ­suruõhuruumala peale kokkusurumist, m3; V1 ­ruumala enne kokkusurumist, mis on võrdne pumba tootlikusega ühes tunnis, m3; p1 ­absoluutne õhurõhk enne kokkusurumist, bar; p2 ­absoluutne õhurõhk peale kokkusurumist, bar. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 27oC 25 g/m3 Leian suruõhu absoluutse niiskusesisalduse, 30% suhtelise niskuse korral: 25*0,3=7,5 g/m3 Arvutan järeljahutist väljuva õhu sisalduse: 7,5*15,6117g/h=0,117 l/h Arvutan järeljahutis ühe tunni joooksul eralduva vee koguse: 0,8-0,117=0,683 l/h Vastus: Ühes tunnis eraldub 0,683 liitrit vett kompressori järeljahutis. Ülessanne 13 (variant 4)

Hüdraulika ja pneumaatika
thumbnail
15
pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles

Hüdraulika
thumbnail
10
docx

Hüdraulika kodune töö varjant 14

Kodused ülesanded Varjant 14 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 14) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 750 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,26 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 15m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,26bar= 0,26*105 N/m2 =26000 p=26000 N/m2 + 1

Hüdraulika ja pneumaatika
thumbnail
10
docx

Hüdraulika kodutöö varjant 12

Kodused ülesanded Varjant 12 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 12) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 700 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,05 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 4,5m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,05bar= 0,05*105 N/m2 =5000 p=5000 N/m2 + 4,

Hüdraulika ja pneumaatika




Meedia

Kommentaarid (1)

vello303 profiilipilt
vello303: Aitas leida osadele küsimustele vastused.
15:00 19-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun