Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdraulika I eksam (2)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

  • Hüdrostaatika

  • Sissejuhatus


    Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud.
  • Vedeliku peamised füüsikalised omadused.


    Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse.
    Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest .
    Voolavus – vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid.
    Tihedus – vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass
    Erikaal – vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal
    Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust. Kokkusurutavus - iseloomustab mahtkokkusurutavustegur βv, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K. , kus V0- vedeliku algruumala, dV- ruumala muutus, dp- rõhumuutus. Rõhu suurenedes maht väheneb, sellest tuleb ka miinusmärk. Igapäevaarvutustes võib vedeliku lugeda mittekokkusurutavaks. Erandiks hüdrauliline löök.
    Soojuspaisumine – on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu alla. Termiline paisumine . Iseloomustab ruumpaisumistegur K-1. Küttesüsteemides arvestatakse 0˚-100˚C muutub ruumala kuni 5%.
    Viskoosus – vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud,
  • Vasakule Paremale
    Hüdraulika I eksam #1 Hüdraulika I eksam #2 Hüdraulika I eksam #3 Hüdraulika I eksam #4 Hüdraulika I eksam #5 Hüdraulika I eksam #6 Hüdraulika I eksam #7 Hüdraulika I eksam #8 Hüdraulika I eksam #9 Hüdraulika I eksam #10 Hüdraulika I eksam #11 Hüdraulika I eksam #12 Hüdraulika I eksam #13 Hüdraulika I eksam #14 Hüdraulika I eksam #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 449 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helen Männamets Õppematerjali autor
    Kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    23
    pdf

    Keemiatehnika osaeksami konspekt

    Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid.

    Keemiatehnika
    thumbnail
    18
    docx

    Hüdromehaanika eksam

    1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on

    Hüdromehaanika
    thumbnail
    8
    doc

    Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega

    vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7

    Hüdrogaasimehaanika
    thumbnail
    2
    doc

    Keemiatehnika I vaheeksam

    Põhioperatsioon ­ tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne ­ liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne ­ toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium ­ aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seetõttu muudab oma

    Keemia
    thumbnail
    23
    pdf

    Keemiatehnika alused

    KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega ­ nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine ­ lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed

    Keemiatehnika
    thumbnail
    19
    pdf

    Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

    Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna

    Hüdroõpetus
    thumbnail
    36
    docx

    Gaaside ja vedelike voolamine eksam

    Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted  reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust.  ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes.  perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõp

    Gaaside ja vedelike voolamine
    thumbnail
    18
    doc

    Arvestustöö hüdraulika

    Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kal

    Hüdraulika ja pneumaatika




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Meramo profiilipilt
    Meramo: Hea materjal, aitab eksamiks valmistumisel.
    17:45 24-05-2012
    kr1st2an profiilipilt
    kr1st2an: väga sisukas
    11:21 14-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun