Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Häälikuõigekirja reeglid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Häälikuõigekirja reeglid #1 Häälikuõigekirja reeglid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

Üksikhäälikute õigekiri bool ­ külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur ­ Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel ­ veopuu kramm ­ kriimustus boor ­ keemiline element dokk ­ sadamarajatis laevade remondiks gild ­ keskaegne ametiühendus kaasitama ­ pulmalaule laulma krillima ­ jonni ajama duur ­ heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad ­ NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid ­ NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes ­ kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades ­ NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Hääliku õigekirja raskete sõnade tabel 9.klass

H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika ­ psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika ­ mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima Aga: Kaashäälikuühendis: Aga hüüdsõnades: ulguma tsehlanna aitäh ulgumeri korjas pohli nonoh

Eesti keel
thumbnail
3
doc

Häälikuõigekirja kordamine 8. klass

Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri Tööleht 1 1.Täida lüngad, kus vaja. lin_laste metal_raha kristal_sed mors_iklaasid kas_ki pelgas suuri lin_de rul_jad sam_bad t õm...basin akna klir...di kinni imetlesime vat...jaid pil...vi 2. Kirjuta täht ühe- või kahekordselt. 1. Metal __raha kukkumisel plek__karpi oli kuulda metal__set kõlinat. 2. Vastajat valdas psüüh__iline pinge. 3. Siin__ e loodus võlus kõik__i. 4. Panime us__jad kalad võrk__otti. 5. Ostsin turult lil__kapsast. 6. Monotoon__e heli väsitab. 7. Kõiki pahandas mõt__etu ootamine. 8. Harimat__a maa ei anna korralik__u saak__i. 9. Sõpruse alus on vastastik__une usaldus. 10. 9. klassis hakatakse aru saama õppimise vajalik__usest. 11. Ilmajaama andmetel läheneb kõrgrõhk__ond. 12. Orkestris män__gisid harf__i itaal__ased. 13. Tä

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Sulghäälikute õigekiri

Sulghäälikute õigekiri Tööleht erista põhireeglit erandist, Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud mõista reeglite ja esinevad nii sõna algul, sisu, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse erista helilisi ja järgi kirjutada, mõnikord ei helituid vasta hääldusele ka sõna häälikuid; sees olev sulghäälik. jäta meelde sõnade tähendused. Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Kaashäälikuühendite õigekiri

1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= .......................................... lõ

Eesti keel
thumbnail
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ......................................................................................

Eesti keel
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
thumbnail
24
pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia

Eesti keel



Lisainfo

Õigekirja reeglid, pikk häälik, ülipikk häälik, erandid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun