Hälbiva käitumise sotsioloogia
Tallinna Ülikool 2012
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliise Peelo
Õppematerjali autor
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase
Sotsiaalne kontroll võib olla: · formaalne põhineb seadustel, reeglitel, seda teostab spetsiaalsed ametkonnad, riigis kriminaal-justiitssüsteem · informaalne põhineb grupi mitteformaalsel heakskiidul või hukkamõistul. Sotsiaalset kontrolli ei ole võimalik kirjeldada ilma grupi mõisteta. Grupi liikmeid seob ühine eesmärk, selle kadumisel laguneb ka grupp. Gilinski definitsioon sotsiaalne kontroll on ühiskonna meetodite kogum ebasobiva, negatiivse hälbiva käitumise vormi s.h kriminaalse käitumise mõjutamine eesmärgiga neid elimineerida või vähendada. Kuritegevuse kontroll on sotsiaalse kontrolli alaliik. Kuritegevuse kontroll tegeleb ainult kõige "ohtlikuma" hälbiva käitumise vormidega. Tuleb määratleda, millised käitumisviisid on antud ühiskonnas kuritegudena defineeritavad ehk tuleb teatud teod kriminaliseerida. Ei ole olemas "loomuliku" kuriteo ega kurjategija mõistet. Kuritegu on tegu, mis on kriminaalseaduse järgi karistatav
Selleks, et anda nendest süstemaatilisem ülevaade, püüame grupeerida neid vastavalt sellele, milliseid vastuseid nad pakuvad alljärgnevatele küsimustele: 1. milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse? 2. kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist? 3. mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4. mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6. millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks? 7. millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid? Ajalooliselt on vaadeldavatest lähenemisviisidest kõige vanem kristlik-religioosne lähenemine. 2) Seletamine läbi ühiskonna kui terviku seosed ühiskonda kui tervikut iseloomustavate andmete ja kuritegevuse vahel makro-tase. Ajalooline kristlik religioosne mudel: 1) Inimene on patu kandja. 2) Normid on religioossed käsud. 3) Hälbe olemuseks on patt.
nõrgamõistuslikkuse teooria, mille kohaselt naisel on vähem seaduserikkumisi seetõttu, et neil puudub selleks kehaline jõud ja intelligentsus. Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt- kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse, impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt agressiivsuse potentsiaali määravad mehe suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom. Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed
sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, teise järgi sai aga alguse juba Tsaari-Venemaal. Nõukogude Liidus tunnistati organiseeritud kuritegevuse olemasolu esmakordselt 1980. aastal. Kriminoloogia pidas seda hääbuvaks nähtuseks ja eitas allmaailma olemasolu. Nõukogude perioodil toimisid jõugud ja banded
Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid.....
Joobes juhtimisega on vaja võidelda. Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. 81 tapmist ja 19 mõrva. Vangid Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja teised, kes peetakse kinni eeluurimises juba. See arv on meil vähenenud kuni 2007 a. peale seda on Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 see arv üpriski stabiilne. Enne süüdimõistmist kinnipeetavate isikute arv on langev, see on langenud tugevasti. Meil on alla 300 vangi 100 000 elaniku kohta, võrreldes teiste maadega on meil vange palju teistel on 700 inimest 100 000 elaniku kohta. Venemaal 400 ning USAs 700 inimest 100 000 kohta. Karistuse kandjate rahvus algul oli pooleks, nüüd rohkem mitte-eestlasi, üldiselt on eestlasi koguaeg vähem olnud karistatud. Millega kuritegevus seondub? TALSE.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid