arvestades keskmise inimese teadmisi · Eristatakse kolme ohuastet: · Akuutne oht -- kahju on lähemal ajal tekkimas · Kestev oht -- pikka aega kestev olukord kus kahju võib suvalisel hetkel tekkida · Tulevikus ähvardav oht saabub pikema aja pärast. Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus Erinevused · Hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne · Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud Päästetoiming · Päästetoimingu teeb vajalikuks oht · Päästetoiming peab olema ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud õigushüve jaoks säästvaim · Päästetoimingu sobivust hinnatakse analoogiliselt hädakaitsega. Sobiv on toiming, mis kõrvaldab täielikult ja kindlalt ohu õigushüvele, samas on
Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest
kaitsed. Kui teine tuleb kaikaga/relvaga võid minna samaga vastu muidugi tuleb kaaluda ründeohtlikkust (muidu ei tohiks teist maha nottida) Hädakaitse (§ 28) (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Hädaseisund (§ 29) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku
tema puhul saab rääkida funktsionaalsest teovalitsemisest. Vastavalt kokkuleppele oli B rolliks olla asja hõivamise ajal sündmuse vahetus läheduses, et nii tagada varguse edukas lõpuleviimine juhuks, kui A-d võidakse hakata jälitama ja teda võidakse kinni pidada. Järeldus: B vastutab KarS § 25 - § 199 § lg 2 p 5 ja 7 järgi (2 punkti) 3. D tegevus D tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas tegemist on hädakaitse piiride ületamisega. a) Hädakaitse võimaliku esinemise puhul tuleb alustada koosseisu tuvastamistest. Hädakaitse on õigusvastasust välistav asjaolu, seega on selle võimaliku esinemise küsimus teise struktuuriastme kontrolltasemes. D tegevus võiks vastata KarS §-le 117 - surma põhjustamine ettevaatamatusest. Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest peab olema tuvastatud ettevaatamatus (KarS § 18).
Kõik kuriteod, mis on Kar-s on tahtlusega toime pandud, v.a. kus otse seaduses on löödud, et see kuritegu on toime pandud ettevaatamatusega. On vaja tegu, mitte tagajärg kuritegu puhul on oluline tegu. On vaja tagajärge teine liik ja on sõnaselgelt sellest Tegu on õigusvastane. See on nii, et Riigikogu on määratud karistust selle eest, seega ei ole selline käitumine sobilik. Kuid võib olla, et see on lubatud, nt. hädakaitse. Kuid peab olema sõnaselgelt seaduses sätestatud olema. Süüline vastutus. Isik, kes pani õigusvastust teo, talle ei ole antud seadusega õigustusi. See isik, kes on selle seas. Võib olla, et ekspert ütleb, et isik ei saa aru oma käitumise keelatusest, kuriteo toimepanemise ajal. Tal oli vaimne seisund selline, ja ta ei.... . piiratud süüvõimega: on seaduses kergendusi. Vaimuhaigus ei ütle, et on süüdimatu. Oluline on, et ta just sellel hetkel (kuriteo
rahvusvahelise tavaga. 1. Lähtekohad ● Koosseisupärase teo vastavus õiguskorrale ○ Õiguskorra ühtsuse põhimõte ● Koht deliktistruktuuris: kontrollida saab vaid koosseisupärase teo õigusvastasust (3-1-1-95-06, p 6; 3-1-1-3-16, p 9) ● Negatiivne tuvastamine: õigusvastasuse eeldamine (nt 3-1-1-49-09, p 12) 2. Õigusvastasust välistavate asjaolude süsteem Karistusseadustikust tulenevad ○ Hädakaitse (KarS § 28) ○ Hädaseisund (KarS § 29) ○ Kohustuste kollisioon (KarS § 30) - nt 2 last, saad aind ühe päästa ○ Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31 lg 1) Muust seadusest tulenevad (4-19-841/33, p 7-8; 3-1-1-12-11, p 25.2) ○ Avalik-õigus (teatud suhestumisprobleemidest hädakaitse ja – seisundiga vt A. Soo, K. Tarros 2015 ja Õiguskantsler 2014)
motiive. Eriline isikutunnus võib olla vastutust raskendav, kergendav või välistav tunnus, mis kehtib ainult erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Kes, mille eest vastutab, ametiisik või väikelapse ema või deklareerimiskohuslane. 18. Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) §31 ja §39 Hädakaitse isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Hädaseisund Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis.
Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid
Kõik kommentaarid