100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DRNight
Õppematerjali autor
Ikäiv - elektrimootorite käivitusvool, Um,n - mootorite nimipinge. Minimaalne lubatav algpinge omatarbemootorite isekäivitumisel on Ualg = 0,6 kui pingekatkestusaeg ei ületa 2,5 sekundit. Madalpingeliste mootorite korral Ualg = 0,55. 12.Hüdroelektrijaamad ja neis kasutatavad hüdroturbiinid Hüdroelektrijaam on ehitiste ja seadmete komplekt, mille vahendusel veevoolu energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaam koosneb vesiehitusest (pais, juurde- ja äravoolukanalid, lüüsid jne), mis tekitavad surukõrguse (rõhu) ja konstantse veevoolu, ning energiaseadmetest, mis muundavad voolava vee energia elektrienergiaks. Surukõrguse järgi eristatakse kõrgsurve- (surukõrgus üle 80 m). kesksurve- (80 - 25m) ja madalsurveelektrijaamu ( kuni 25 m). Vesiehituslikult eristatakse paisuelektrijaamu, milles vee taset on tõstetud paisuga, ja derivatsioonielektrijaamu, milles vee tasemete vahe on
Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.
....................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam........................................................................................ 5 Hüdroelektrijaamade kasutamise suurendamise võimalused......................................................6 Hüdroenergia plussid.................................................................................................................. 8 Hüdroenergia miinused ..............................................................................................................9 Kasutatud allikad:.......
pooltipukoormus? Too näiteid erinevate elektrijaama tüüpide sobivusest koormuse katmiseks. · Baas- ehk põhikoormus 0 - Pmin ja on kogu ööpäeva jooksul konstantne. Seda koormust katavad jaamad, mille elektrilise võimsuse muutmine on raske või ebasoovitav (nt tuumaelektrijaamad ja koostootmisjaamad). · Pooltippkoormus Pmin- Pkesk ja muutub suhteliselt suurtes piirides ning seda katavad enamasti kondensatsioonielektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. · Tippkoormus Pkesk- Pmax ja tavaliselt kestab see mõni tund kahel korral ööpäevas. Seda katavad kiiresti käivitatavad ning kergesti reguleeritavad elektrijaamad nagu hüdro- ja gaasiturbiinjaamad, nende puudumisel ka kondensatsioonijaamad ning elektri import. 59. Kui suur on hetkel Eestis tootmisseadmete võimsus ning mis vahemikus muutub elektrisüsteemi koormus? 60. Mille poolest erineb tsentraalne elektritootmine hajutatud tootmisest? Too
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid