HÄÄL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Muusika - Hääl ja hääle liigid

1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub

Eesti rahvalaul

12

pptx

Hääl, muusika

Hääl Anett Laidver 9.B Võru Kesklinna Kool  Mis on hääl? · Hääl- elusolendi enda poolt tekitatud heli · Häälega saame edastada informatsiooni väljendada emotsioone ja meeleolusid  Hääleorgan · Hääleorganid- inimese siseorganid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisel · Jaotatakse kolme alagruppi: hingamiselundid hääletekitajad resonaatorid  Hingamiselundid · Kopsud · Hingetoru · Vahelihas Kopsud  Hääletekitajad · Kõri · Häälepaelad Häälepaelad Häälepilu

Muusika

22

pptx

Muusikaõpetuse hääle teema

Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a  Kuidas tekib hääl?  Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse.  Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad.  Kahe häälepaela vahel asub häälepilu.  Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima.  Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad  Aeglasemad võnked Lühemad häälepaelad  Madalam hääl  Kiiremad võnked  Kõrgem hääl

Muusika

18

docx

Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia

Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.

Logopeedia

18

docx

Ko�ne- ja kuulmiselundite fu�sioloogia ja patoloogia

Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.

Kategoriseerimata

5

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

3) Roidehingamine 4) Kontrollitud hingamine ­ inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja). 5) Kõnehingamine ­ hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel ­ nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse ­ muudab see kõne katkendlikuks ­ rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl ­ hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne ­ hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr ­ kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?

Eesti foneetika ja fonoloogia

19

docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-pat oloogia konspekt

tekib alghääl. Hingamissüsteemi ülesandeks on tagada vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhk, et panna häälepaelad vibreerima. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Hääle olemasolu ja kasutamine on enamasti teadvustamata ning iseenesestmõistetav, mistõttu ei pöörata häälele tähelepanu enne, kui hääle omadused muutuvad (nt on käre, jõuetu) või hääle kasutamisel tekivad probleemid (nt hääl väsib). Esinemissagedus Häälehäirete esinemissagedus erinevates vanusegruppides on kõrge: häälega esineb probleeme 11-30%-l täiskasvanutest (nt õpetajatest on hääleprobleeme koguni 60%-l) ning 6- 11%-l lastest (mõnede uurijate hinnangul koguni kuni 21,6%-l). Põhjused, soodustavad tegurid Häälehäire põhjus võib olla sünnipärane (nt suulaelõhe), hingamissüsteemi või kõripiirkonna

Eripedagoogika

30

doc

INIMESE ANATOOMIA

Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgust

Bioloogia

Kommentaarid (0)