Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis saab meie ilusast ringteest?
Mida arvavad noored usust täpsemalt ristiusust?

Lõik failist

Norax koolituskeskus
Turismikorraldus III

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber
referaat

Rakvere 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
„Heal lapsel“ mitu nime 4
Vabadussõja mälestussammas 5
Huvitavamaid hooneid 6
Rakvere esimene lasteaiahoone 6
Karmeli koguduse kirik 7
Rakvere saksa gümnaasium 8
Rakvere gümnaasium 9
Vabaduskirik 11
Rakvere spordikeskus 12
Kokkuvõte 14
Lisad 15
Kasutatud allikad 22

Sissejuhatus

Rakvere on pika ajaloo ning kireva minevikuga linn. Samuti on huvitava saatusega ka linna südames asuv Vabadusplats ning hooned selle ümber. Hea asukoha tõttu on läbi aastate paljud püüdnud seda platsi enda valdusesse saada, kuid lõpuks on see siiski jäänud üldkasutatavaks kogu linnarahvale. Praegusel linnavalitsusel on plaan ehitada Vabadusplatsil olevale ringteele hoonestus, kuna senisel kujul on haljasala rahvale kättesaamatu. Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats nii nagu ta on.
Kuna ma ise kahjuks Rakvere linna elanik ei ole, jäi mulle algul selgusetuks, kus Vabadusplats üldse asub. Samuti ei ole ma kursis niivõrd linna ajaloo ning selle endiste ja praeguste kodanikega. Kuid leian, et Eesti kultuuri- ja kodulugu väärib igal juhul tundmaõppimist, eriti kuna tegemist on ka minu kodumaakonna keskusega.
Järgnevas referaadis püüangi anda ülevaate Vabadusplatsi ümber asuvate huvitavamate hoonete ajaloost ja käekäigust tänapäeval.

„Heal lapsel“ mitu nime

Õpetaja heinamaaks nimetati linna keskel, kunagisel kirikumaal asuvat lagedat platsi, kus asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused. Esialgu oli see lage ala mõeldud linna staadioniks1, et aga seal ida suunas maa tõusis, oleks spordiväljaku tegemine nõudnud suuri kulutusi.
Vabadusplatsi kujundamist uueks linnasüdameks alustati 1920.-1930. aastail, pärast linna keskel laiunud kirikumaade riigistamist. Uue keskuse kujundamist alustati Vabadussõja ausamba püstitamisest. Sellega tegeles 1923.a moodustatud Vabadussõjas langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee, kes valis ausamba autoriks skulptor Amandus Adamsoni . Üheskoos leiti samba sobivaimaks asukohaks kruusaküngas endisel Õpetaja heinamaal. Kohalik rahvas hakkas mälestussamba alust küngast kutsuma Ausambamäeks.2
1940.aasta sügisel nimetas uus, nõukogude võim Vabadusplatsi ümber 21. juuni nimeliseks väljakuks. Kujundamisjärgus iluplatsile maeti ümber Palermo metsa alt, tammikust ja mujalt välja kaevatud Vene punakaartlaste, madruste ja kohalike punaste surnukehad. Hauatähisena toimis väike punane puitobelisk. Pärast Teist maailmasõda lisandusid uued ümbermatmised, seejärel püstitati siia 1950 Alar Kotli tüüpprojekteeritud mälestussammas ja paik sai nimeks Vennaskalmistu. Vabadussõja mälestussamba ja Vennaskalmistu rahumeelne teineteise kõrval püsimine annab tunnistust tänapäeva rakverelastele omasest sallivusest.3
Vabadussõja ausamba taha jäävas pargiosas on teed olemas, ent viletsas seisus ning vajavad rekonstrueerimist. Lisaks sellele on ala üldiselt pime ning asotsiaalide kogunemispaiga kuulsusega (sellest ka rahvasuus nimetus „Pätipark“).4
Tegemist on 2005. aastal OÜ Aiastiil koostatud Vabaduse pargi rekonstrueerimis- projekti järgi tehtavate ehitustööde I etapiga. Kõnniteede ehitusele peaks järgnema sel aastal (2007) ka ühe pargiosa valgustuse väljaehitamine ja haljastuse rajamine.
Linna haljastusinseneri Anu Kivi sõnul on pargi rekonstrueerimise eesmärk muuta pargi eri osad omavahel sidusaks, et pargist saaks ühtne tervik.
Vabaduse park jaguneb neljaks osaks – kunagine kiigemägi ehk Vabadussõja ausamba ümbrus, mis on rahvasuus viimasel ajal rohkem tuntud kui Ausambamägi (joonisel all paremal)5, II maailmasõjas nõukogude poolel sõdinute ausamba ümbrus (ülal vasakul), endine liuväli (all vasakul) ja nn. „pätipark“ ülal paremal.

Vabadussõja mälestussammas

Sammas valmis 1925. aastal Amandus Adamsoni kavandi põhjal. Tegu on maakonna keskse mälestussambaga. Tsementbetoonist samba valmistas kohalik ehitusmeister Weigel insener Adoffi juhatusel . Sõjameeste kujud valati pronksi Itaalias Pistoia linnas A. Adamsoni valmistatud mudelite põhjal. Vabadussõja mälestussammas kujutab endast kuuejärgulist tsementplokkidest astmikpüramiidi, millel seisab skulptuuriüksus - tõstetud mõõgaga sõdur ja tema najale toetuv haavatud lipukandja. Kujude kõrgus on 2,13 meetrit ja mälestussamba üldkõrgus 8,5 meetrit. Aluse esiküljel on reljeeftähtedes kiri “1918 - 1920 Vabadussõjas langenuile”, selle all pronksreljeef stseenidega muistsest iseseisvusest ja Vabadussõjast. Mälestusmärki ümbritseb tsementplokkidele toetuv raudkett.
Mälestusmärk avati pidulikult 30. augustil 1925. 21. oktoobri öösel 1940, pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni algust, õhati sammas punavõimu poolt. Ausambamägi jäi alles ja kaua aega viidi öösiti samba alusele lilli. 30. augustil 1992 avati samas paigas mälestussamba koopia, skulptoriks virulane Lembit Palm ja arhitektiks samuti virulane Kuno Raude. Aastal 1999 lisati ausamba põhjakülge mälestustahvel 32 soome vabatahtliku nimega, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918-1920) Virumaal. 2004. aasta Võidupüha paraadiks puhastati mälestusmärk ning muudeti ilmastikukindlamaks.6

Huvitavamaid hooneid

Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317

Rakvere esimene lasteaiahoone

Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul. See oli mõeldud 6-10aastastele, tegutses tuletõrje aias Pikk tn 49 ja oli avatud vaid suvekuudel.
Kõige olulisemaks kujunes eestiaegsete lasteaedade arenguloos lastekaitseühingute tegevus.
Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo ( linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani.
Virumaa Lastekaitse ühingu lasteaiahoone ehitati 1929. aastal. See oli esimene hoone, mis püstitati Vabadusplatsi kõrvale.8 Samuti on see Rakvere esimene lasteaiahoone. Kreutzwaldi tänavas, praegu Koidula tn 14. Selle maja projekti tegi arhitekt August Tauk ja nurgakivi pandi pidulikult 5. mail 1929. Järgmisel suvel võeti maja esimene korrus kasutusele. Majja asusid ühingu emade ja laste nõuandepunkt, eelkooliealiste laste raamatukogu, loomulikult lasteaed, Punase Risti kohalik komitee ning karskusselts . Maja avati pidulikult ja õnnistati 9. novembril 1930. Maja teise korruse ruumid valmisid 1931 . aastal.
Virumaa Lastekaitse Ühingu lasteaias käis esialgu 70 lapse ümber, mõne aja pärast kasvas see arv sajani. 1937/1938.a talvel oli lapsi 140. Juhatajaks oli esimesel neljal aastal O. Seeger, seejärel Elsa Zimmermann. 1937.aasta sügisel asus lasteaia juhataja kohale Ella Tuberik.
Lastekaitse ühingu rajatud lasteaiast sai hiljem Rakvere linna lastepäevakodu ja seejärel linna 1. lasteaed.
Sõja ajal, 1942-1944, tegutseti Tallinna tn 7a. Sõjategevuse siinmail lõppemise järel koliti tagasi oma endisse majja. Enne oli aga vaja ruumid remontida, sest need olid olnud kaks aastat Saksa sõjaväe kasutuses. Tööd sai lasteaed alustada 1945. a jaanuari alguses, esialgu tuli kokku 85 last. Üks kasvatajatest oli Arvo Pärdi ema Linda .
1. lasteaed tegutses oma majas Kreutzwaldi 2 - Koidula 14 kuni uue lasteaiahoone ehitamiseni Lille tänavas. See sündis 1969. aastal ja uutes ruumides sai 1. lastepäevakodust linna tollane suurim lasteasutus. 1970. a kolis vanasse lasteaia majja (Koidula 14) Rakvere pioneerimaja.9
Tänapäeval tegutseb majas Kauri lasteaed ning muusikakool .10

Karmeli koguduse kirik

El Carmen on hispaania keeles lühend väljendist Nuestra Señora del Carmen „Karmeli mäe Püha Neitsi Maarja ehk Karmeli mäe Jumalaema “.
Karmeli mäe Jumalaemale on pühendatud kirikuid, mille järgi on nime saanud mitmed kohad hispaaniakeelses maailmas.11
Rakvere Karmeli koguduse kirik asub Koidula 5. Projekti koostas arhitekt Engelhard Corjus ( Korjus ), hoone valmis 1933.a. Ka täna mõjub kiriku lihtne, ent ometi sümbolistlik ehituskeel meie sakraalehitiste üldise konservatiivsuse taustal värskelt.
1955-1969 teenis kogudust ja elas kirikuhoones Arpad Ader , kelle kogu pere on Eesti kultuurielus hästi tuntud. Õpetaja ise oli nimeka laulja Aleksander Arderi poeg ja ka tema Rakveres kasvanud ja õppinud poegadest said loomeinimesed – luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder ja muusik Jaan Arder.12
Karmeli kogudus andis alates 1995-2008 aastani välja ka kristlikku ajakirja, mida ilmus kokku 137 numbrit.
„Karmel on kristlik ajakiri, mis alguse saanud kaheksa aastat tagasi Rakvere Karmeli koguduse lehena, et levitada infot ja liita inimesi koguduse keskel. Ajapikku on eesmärk laienenud ning neljaleheküljelisest lehest on saanud kahekümneleheküljeline ajakiri. Tänane Karmel pakub üks kord kuus lugemist universaalsest jutlusest isiklike tunnistusteni, regulaarselt kirjutab oma elust ja Jumala tööst Siberis soomlannast misjonär Tiina Kärkkäinen, Peeter Võsu annab ülevaate Iisraelis toimuvast ja 2004 aastast plaanime avaldama hakata ka peatükkide kaupa David Wilkersoni Eestis veel seni ilmumata raamatut. Luuletaja Juss Tamme on lubanud värsilehekülje eest hoolt kanda ja loomulikult oleme avatud kõikvõimalikule koostööle. Ühesõnaga - Karmel, see on ühe koguduse väljaanne, mis soovib olla õnnistuseks kõigile kristlastele.“13
Karmeli kogudus korraldab lisaks jumalateenistustele kord nädalas noortekaid (noored saavad kuulata Jumalast, korraldatakse lahedaid mänge, stiilipidusid vahel toimuvad ka väljasõidud. Suvel on suvelaager ning talvel talvelaager. Mõnikord toimuvad ka OG-d ahk osadusgrupid, kus on koos väiksemad seltskonnad, eraldi posid ja tüdrukud ning vanemad ja nooremad .
Rakvere Karmeli koguduses valmivad raadiosaated, mida on võimalik kuulata Kuressaare pereraadios ja Tartu pereraadios. Lisaks on iganädalaselt eetris Kuressaare pereraadios RKK koguduse jumalateenistused , mida on võimalik kuulata ka läbi interneti.

Rakvere saksa gümnaasium

Tuleviku 1 on Rakvere saksa gümnaasiumi hoone. Projekti tellis siinne saksa kooliselts arhitekt Ernst Kühnertilt ja 1931 sai maja valmis. Selle aastaarvu leiame rooma numbrites ka hoone lääneotsa astmikfrontoonilt.
Pärast sakslaste lahkumist 1939 kolis siia Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool, kes oli sunnitud oma senise kodu loovutama N Liidu sõjaväebaasile. Aastast 1940 on maja meditsiini teenistuses. Alates 1998.aastast on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.14
Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek .
Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust toolvärgil, mis on algselt olnud kaetud tsingitud terasplekiga. Endise Saksa Gümnaasiumi õpilaste mälestuste järgi oli hoone ehitusaegne fassaad kaetud silekrohviga ja värvitud valgeks.
Säilinud on fassaadil olevad tuulutusavade katted . Hoone läänepoolsel otsaviilul on säilinud algupärane tekst ehitusajaga.
Koolihoonel on säilinud algupärane plaanilahendus, mida on erinevatel aegadel vähesel määral muudetud, ruume on jaotatud vastavalt vajadusele kergseintega. Siseruumides on säilinud algupärased tahveluksed , piirdelauad, seinakapid, põrandakate. Väärtuslikest detailidest tähelepanuväärseim on peasissepääsu ees paiknev valgusti.
Katuste ja fassaadide ehtitustehniline olukord halb. Korstnaotsad pragunenud. Katusekatteks on laineline eterniit, mis on paigaldatud algupärase teras tsinkpleki peale.
Hoone on kaetud 1980-ndatel pritskrohviga, krohv kohati lahti, pudeneb. Siseruumi vajavad remont-restaureerimist. Aknad on 2004.a. remonditud ja restaaureeritud ja osaliselt välja vahetatud . Mälestise ümbrus hooldatud. (seisuga 06.05.2005)15

Rakvere gümnaasium

Poeglaste koolid
1912. a asutati Rakveres esimene gümnaasium - Rakvere Poeglaste Gümnaasium ( direktorid V. Hvalenski, G. Barhov, A. Bulõtšev; asukoht Pikk tn 29). Õppetöö algas 1. septembril 94 õpilasega. Töö korraldamise aluseks oli Tsaari-Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8- aastaste gümnaasiumide õppeplaan.
1918. a asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium ( direktor C. von Boetticher,õpilasi 214), mis lakkas olemast juba 1918. a novembris pärast sakslaste lahkumist.
1919. a Rakvere Poeglaste Gümnaasium nimetati ümber Viru Maakonna Reaalgümnaasiumiks (direktorid A. Selesnev, Villem Nano, Artur Luha , Kaarel Leetberg).
1923 Viru Maakonna Reaalgümnaasium nimetati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks.
Tütarlaste koolid
1915. -1918. a andis esimesena Rakveres tütarlastele keskharidust M. Stroinovskaja erakeskkool (asukoht Tartu tn 4, õppekeeleks vene keel).
1917. a Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium, millest 1918. a sai Rakvere Hariduse Seltsi Lütseum ja 1920. a Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium (direktorid A. Grims-Kotkas, Johannes Jaanis ).
1920. a alustas tööd Zeeh' tütarlaste era-reaalgümnaasium, a-st 1923 Zeeh' tütarlaste kommertsgümnaasium (juhataja Eleonore Dahlmann), mis tegutses kuni a-ni 1940. Seejärel liideti õpilased gümnaasiumiõpilastega.
1924. a alates muudeti tütarlaste gümnaasium ühisgümnaasiumiks (hakati vastu võtma ka poisse ), nimeks sai Rakvere Linna Ühisgümnaasium.
1931. a ühendati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasium ja Rakvere Linna Ühisgümnaasium. Kooli nimeks sai Rakvere Ühisgümnaasium (direktor Martin Madisson ( Madise ), Harald Henno Jänes).
1939.a sai kooli nimeks Rakvere Gümnaasium.
1940.a ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsus sulges Rakvere Gümnaasiumi ja Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses.
1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part ). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16
Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a.
RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli. Hoone kerkis ehitusettevõtja Leonhard Kööbase käe all ning maja pühitseti sisse 27.novembril 1938. Selleks ajaks ületas kooli õpilaste arv juba 400 piiri.17
Päikesepoolne klassidetiib külgneb rahuliku platsiga; sellega ristuvas hooneplokis paiknevad aula , haldusruumid ja söökla. Otstesse on lisatud madalam võimla ja korteritetiib, mille kelpkatus ei harmoneeru ülejäänuga. Funktsionalismile iseloomulikud on hooneosade vaba paigutus, valged liigendamata seinapinnad ja ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs.
H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U- hargi motiiviga madal lambrii.
Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis ), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18
„Rakvere gümnaasium esindas ruumiprogrammilt ja funktsionaalselt skeemilt 1930. aastate keskpaigaks Eestis kõrgeimat taset. RG juures saavutas funktsionalism A.Kotli käes elujõulisuse ja seda mitte üksnes üldises arhitektuurses lahenduses, vaid ka sotsiaalses aspektis, mis tähendab kaasaegse pedagoogika, tervishoiu ja praktilise hooldamise nõuete arvestamist.“ (kunstiajaloo professor Mart Kalm )
Gümnasistid ise nimetasid oma uut koolimaja klaaspaleeks, nad olid selle üle uhked ja hoidsid seda. Nii on see ka tänapäeval – hoone on suutnud oma esialgse ilme peaaegu täies ulatuses säilitada ja kuulub arhitektuurimälestisena kaitse alla.
RG, ükskõik mis nime ta parasjagu kandis , on andnud arvukalt nimekaid vilistlasi – teadlasi, poliitikuid , loomeinimesi. Nt muusikud : Arvo Pärt, Kuno Areng, Valve Lepik, Hans Hindpere, Harri Ilja, Aino Külvand, Uno Kreem , Erich Loit , Tiit Tralla , Uuno Taremaa jt.
Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar - kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets , Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi- Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk , Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming .19

Vabaduskirik

1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus.
1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese labidatäie mulda kaevas vundamendisüvendist praost Gustav Johannes Beermann, tol ajal Kadrina kirikus pastor . Kiriku nurgakivi pühitsemisel pidas jutluse ka Beermann. Selles mainis ta tunnustavalt Pauluse koguduse soovi, et kirikut hakatakse nimetama Pauluse Vabaduse kirikuks. "See, et meil on vabadus, oleme tänuvõlglased kõigeväelisele Jumalale , kes meie vabariigi rajas ja kaitses. Uue kiriku kahes tornis väljendub ühes tõe ja teises õiguse mõte."21
Kiriku ehitamine kestis kolm aastat ja alles lõpetamata hoone pühitsemine sai teoks 16. juunil 1940, seega päev enne punaväe sissemarssi Eestisse. Lõpuni ehitamata kirik jäigi – puudu on tornikiivrid, krohvimata välismüürid. Sellele vaatamata peetakse Rakvere Pauluse koguduse Vabaduskirikut üheks kõige silmapaistvamaks sakraalehituseks 1930.aastate eestis ja ta on võetud arhitektuurimälestise nimekirja.
Pärast Teist maailmasõda (1950datel) ehitati kirik ümber võimlaks ja on sellena kasutuses tänini. Praegu on linnal kavas hoone renoveerida kontserdisaaliks.

Rakvere spordikeskus

Kastani puiestee lääneserval asub Rakvere spordikeskus. Selle kõige lõunapoolsem ja ühtlasi kõige uuem osa on liuväli, mis jääb silla tänavale.
Omal ajal oli Rakvere tunnustatud spordikeskus, kust vaatamata kesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid tublisid sportlasi
Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste 29. mail 1930. Staadioni saamise lugu on suurelt osalt ka Rakvere spordiliikumise üldise arengu lugu kõigi ta murede ja rõõmudega /.../
Rahvaaia väljak
Kui Rakvere mõis pärast Vabadussõda võõrandati, leppis Rakvere Kalev mõisa uueks valdajaks saanud Rakvere rahvamaja ja haridusseltsiga kokku rajada Rahvaaia tiikide tagusele platsile uus spordiväljak.
Väljak valmis kiiresti, juba 1920. aastal. Vaatamata sellele, et normaalse staadioni mõõtu see välja ei andnud (jooksuringi pikkus pisut üle 200 meetri ja jooksuradu kaks, 100 m radu neli), kujunes Rahvaaia väljakust siiski tervenisti kümneks aastaks ülipopulaarne võistluspaik kogu Virumaal, kus suurematel võistlustel loeti publiku hulka mitmetes tuhandetes/.../.
Juba 1924 hakati Rakvere Kalevis pidama plaane uue spordiväljaku rajamiseks, sest oli selge, et Rahvaaia plats jääb tahes- tahtmata liiga tillukeseks. Esialgu leiti sobiv koht tollal veel asustamata maa-alal vene kiriku taga, praeguse Tööstuse tänava kandis.Linnavalitsuse ehituskavadega see aga kokku ei sobinud ja staadioni rajamiseks soovitati hoopis künklikku maatükki linna südames.
Umbes samal ajal lõi Kalevist lahku grupp sportlasi, kes moodustasid Rakvere Spordiklubi ja asusid endile ise Palermosse staadioni rajama. 1927 said mõlemad ehitused täie hoo sisse.
Kalevi algatus osutus siiski kavakindlamaks ning 1927. a kevade ja suve jooksul tasandati kesklinnas 120x60 meetri suurune väli, et sinna korralik staadion ehitada.
11. augustil 1927 prahvatas aga äike sealt, kus seda kõige vähem osati oodata: Rakvere linnavalitsus eesotsas linnapea Heinrich Aviksoniga otsustas viimase ettepanekul võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see Vabadusplatsiks./.../
Ehitustööd spordiplatsil pandi päevapealt seisma, jalgpalli lubati tasandatud väljal siiski mängida/.../
Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../
Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub – umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../
Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit . Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../
1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad.
Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem , ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22
Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats , kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas. Uue uisuvälja ja kunagise tiigi vahele jäävad staadion ning kaasaegne, 2004 avatud spordihall.
Praeguse kujunduse, väljaku ja Eestis parimaks peetava jooksuradade katte sai staadion 2004.aastal. Moodsalt kumera peegelklaasist seinapinnaga ning efektse punase varikatusega suure maja autor on arhitekt Andres Kask . Uue staadioni 2000 istekohta mahutavate tribüünide põhjaotsas ja all asub kergejõustiku sisemaneež jooksuradade ning hüppeplatsidega.
Linna spordikompleksi kõige põhjapoolsem osa on 2001.aasta suvel avatud rulaväljak.23

Kokkuvõte

Rakvere elanikud on läbi aastate olnud täis hakkamist ja jonni . Ikka ja jälle on linn hävinud sõdade tagajärjel, kuid alati on tulnud linnarahvas ja selle taas üles ehitanud. Rakveres võib kohata väga erinevate arhitektuuristiilide kokkupõrkeid. Ehe näide selle kohta on nn Pankade väljak (keskväljak), kus kõrvuti auväärse turuhoonega on ehitatud kõrgeid kaubanduskeskusi ning büroohooneid.
Samal ajal on linnas väga palju kultuurimälestisi, mida hoitakse ning mille ajalugu mälestatakse ja austatakse. Nii on kaitse alla võetud ka endine saksa gümnaasiumi hoone, mis võib välisel vaatlusel tunduda võhikule mittemidagiütlev. Kui aga tutvuda majaga lähemalt, nii ajaloolisest kui ka kultuurilisest aspektist , mõistame taaskord vana tõde, et „välimus võib olla petlik “.
Loodame, et Rakvere kodanikel ning linnavõimul jätkub veel pikaks ajaks mõistlikku meelt säilitamaks mitmekesist linnapilti ning austamaks Eesti ühe vanima asulakoha head aurat ja väge. On ju Rakvere linna tunnuslausegi – Rakvere, väge täis.

Lisad

Lisa 1 - artiklid
Rakvere mälestas Vabadussõjas langenuid24
Rakvere linnas mälestati laupäeval Vabadussõjas langenuid, veidi enam kui nädala pärast aga tähistatakse 90 aasta möödumist Rakvere vabastamisest.
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Rakvrere linnapea Andres Jaadla ja Kaitseliidu Viru maleva pealik Lembit Kerve asetasid Vabadussõja vaherahu aastapäeva puhul pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile.
12. jaanuaril aga möödub 90 aastat Rakvere vabastamisest punaterrori alt ning Rakvere linnavalitsuse teatel kavandab linn selle tavalisest suurejoonelisemat tähistamist koos Kaitseliidu Viru maleva, Rakvere eragümnaasiumi ja teiste osapooltega.
Esmakordselt pärast 1944. aastat tähistati Rakvere vabastamise aastapäeva 2005. aastal, mil taaselustati hommikuse kahuripaugu traditsioon.
Rakvere lasteaiast läks kaks poissi kaduma25
Kolmapäeva õhtul ootas kahte ema Rakveres Kauri lasteaias ees halb üllatus – nende pojad olid omapead jalutama läinud, kirjutab Virumaa Teataja .
Rakvere lähedal elav Pille läks sel kolmapäeval oma viieaastasele pojale Euterpe OÜ-le kuuluvasse eralasteaeda Kaur Posti tänaval järele. Kui ta pärast viit sinna saabus, öeldi talle, et tema viieaastane poeg ja selle sõber on omapäi “jalutama läinud”.
Kui Pille küsis, mis siis edasi saab, vastati talle, et hetkel veel politsei kutsumisega oodatakse , ehk tulevad poisid tagasi.
Pille helistas politseisse, teise poisi ema, kes oli juba varem kohale saabunud, otsis sel ajal lapsi autoga .
Info edastati politseipatrullidele, kes asusid ümbruskonnast kirjeldatud tundemärkidega lapsi otsima . Kell 17.55 saabus teade, et kirjeldusele vastavate tundemärkidega lapsed on leitud Rakveres Vaala keskuse mängunurgast.
Lasteaed peab juhtunut kahetsusväärseks ja soovib usaldust enda vastu taastada.
Kaurikooli lasteaia müük takerdus26
Rakvere linnavalitsuse komisjon ei suutnud otsustada, kellele müüa Koidula 14 asuv nn Kaurikooli hoone, kus praegu tegutseb lasteaed. Konkursile pakkumise esitanud OÜ Haabneeme Lasteaed esindaja Udo Klopets süüdistab linnavalitsust protseduurireeglite rikkumises.
Eile avas Rakvere linnavalitsuse komisjon Koidula 14 asuva lasteaiahoone ostupakkumiste ümbrikud ja asus aru pidama, kumb kahest konkursipakkumisest linnavalitsusele kinnitamiseks esitada.
Praegu samas majas Kauri lasteaeda pidav OÜ Euterpe, mida juhib Res Publica piirkonnajuht Rakvere linnavolikogu liige Anne Nõgu, pakkus hoone eest 1,42 miljonit.
OÜ Haabneeme Lasteaed, mille volitatud esindaja Udo Klopets on oma sõnul töötanud kuus aastat Tallinna linnavalitsuse linnavara müügi osakonna juhatajana tegi pakkumise 1,69 miljonit krooni.
Reegleid on rikutud
Koidula 14 müügiga tegeleva komisjoni esimees, Rakvere abilinnapea Erich Petrovits nentis, et komisjon ei suutnud jõuda otsusele, kummale pakkujale peaks linn lasteaia müüma. “Üks komisjoni liige puudus ja me ei suutnud kohe otsust vastu võtta,” selgitas Petrovits.
Haabneeme Lasteaia esindaja Udo Klopets ei jäänud rahule eelläbirääkimistega pakkumise protsessi käigu ja linnapoolse suhtumisega. “Läbirääkimised toimusid 7. aprillil , järgmisel päeval saatis Petrovits meile lisatingimustega kirja, mis jõudis kohale 12. aprillil,” rääkis Klopets. “Meile jäi tegutsemiseks vaid paar päeva.”
Lisatingimustena oli nõutud, et pakkujad esitaksid koos lõpliku pakkumisega konkreetsed finantseerimisallikad ostuhinna ulatuses. Lisaks pidid nad teatama lasteaia avamise kuupäeva.
Viimase kohta lausus Klopets, et nende pakkumine võimaldab majas praegu tegutseval lasteaial soovi korral seal esialgu edasi tegutseda, ise on nad valmis lasteaia avama 16. augustil.
OÜ Euterpe pakkumises on öeldud, et kuivõrd on tegemist juba antud hoones tegutseva lasteaiaga, “saame ainult kinnitada hoiu- ja alusharidusteenuse osutamise jätkumist”.
Lasteaed ei vasta nõuetele
Tänast olukorda kommenteerides ütles Klopets, et praegu Koidula 14 tegutsev lasteaed ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele.
“Lapsed magavad põrandal, puuduvad riidekapid, pesemisvõimalused ja ruumide suurus ei vasta nõuetele,” loetles ta vaid mõningaid puudusi. “Maja oleks vaja lasteaiaks projekteerida.”
OÜ Euterpe juhatuse liige Anne Nõgu pareeris konkurendi süüdistusi. “Meie lasteaias vastab kõik tingimustele ja tervisekaitse on oma nõusoleku andnud,” ütles Nõgu. “Oleme tõepoolest kaua kokkupanemist võimaldavaid voodeid otsinud, praeguse seisuga on need juba tellitud.”
Nõgu sõnul püüdis tema firma pakkumist tehes kinnitada oma siirast soovi seda maja edaspidigi Rakvere linna huvides kasutada. “Samas ei tea ma, kas konkurendi huvi on osta kinnisvara või pidada lasteaeda,” ütles Anne Nõgu.
Rakvere linnavalitsuse komisjon jätkab ostupakkumiste arutamist järgmisel neljapäeval. Komisjoni esimees Erich Petrovits arvas , et siis õnnestub komisjonil teha ka ettepanek linnavalitsusele, kumma pakkujaga Koidula 14 hoone ostu-müügileping sõlmida.
Kultuuriselts Kaur soovib Kaurikooli maja endale27
Kultuuriselts Kaur soovib endale saada Kauri kooli maja ehk Rakvere endist pioneerimaja, mis asub Koidula tn 14.
Kultuuriseltsi Kaur kiri sooviga “omandada kinnistu või kinnistu hoonestusõigus” jõudis linnvalitsusse septembri alguses. Alla on kirjutanud seltsi juhatuse esimees Anne Nõgu.
Eksperthinnangute järgi on maja koos krundiga väärt 2,5 miljonit krooni. Kauri kooli maja on linna oma ning Kaur rendib seda.
Nõgu arvas, et suudab seltsi omandis maja paremini majandada. Nõgu ei välistanud, et mõni kohalik ärimees võib majasse investeerida./.../
Nõgu selgitas, et nii Kauri seltsi kui ka teiste tema osalusega firmade majanduslik seis lubab maja ostmiseks laenu võtta. “Kuigi mul on jooksvaid võlgnevusi, saavad need aasta lõpuks korda. Kõik pangalaenud on tasutud ,” ütles Nõgu.
Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Kauri kooli maja ja krundis saatus otsustatakse volikogu istungil pärast volikogu komisjonidelt hinnangu saamist.
Rakvere unistab Vabaduse platsist28
Rakvere linn valmistab ette rahvusvahelist arhitektuurivõistlust Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi jaoks uue ruumilahenduse leidmiseks, et tuua praegu vaid autode kasutuses olevale ringteealale inimesed ja elu.
Linnapea Andres Jaadla ütles, et ideekonkurss on otsustatud korraldada, kuid kuna tegemist on suurt avalikku huvi pakkuva kohaga, soovib linnavalitsus volikogult nõusolekut konkursi väljakuulutamiseks. Volikogu koosolek on augustis ja kui sealt saadakse heakskiit , võib võistlus sügisel alata.
Eesti ja välismaa arhitektidelt oodatakse ideelahendusi Pauluse kiriku muutmiseks multifunktsionaalseks kontserdisaaliks ning Rakvere gümnaasiumi esise Vabaduse platsi rekonstrueerimiseks nüüdisaegseks linnaväljakuks.
Rakvere linna peaarhitekt Raul Järg rääkis, et praegusest spordisaaliga Pauluse kirikust peaks tulevikus saama mitme kasutusvõimalusega kultuurikeskus: linn vajab ruume, kus korraldada kontserte, konverentse ja tseremooniaid. Ruumi loodetakse leida ka galeriile, sest praegu ei saa Rakveres näidata natukenegi suuremat pinda vajavaid töid - need lihtsalt ei mahu pisikesse näitusesaali.
Maa rahvale tagasi
Linnavalitsus otsustas, et kui juba Pauluse kirikuga tegeletakse, on mõtet vaadata ümbruskonda laiemalt. Raul Järgi meelest on ringteeplats küll suur ja avar, aga linnakodanikele ligipääsmatu – seda piirab autotee. Arhitektide ülesanne on leida lahendusi, kuidas kunagi keskväljakuks planeeritud linnaruum rahvale tagasi anda.
“Kuni XX sajandi alguseni oli see kirikumõisa karjamaa , mida ümbritses hoonestus, ja kui linn platsi endale sai, kavatseti teha siia keskväljak. Alar Kotli eskiiside järgi oli väljak mõeldud küll gümnaasiumi poolsesse külge ning umbes poole väiksemana,” rääkis Raul Järg. Praeguse ausambamäe poole jääv maa oleks toonaste plaanide järgi pidanud olema tänavaala.
Kuidagi juhtus aga nii, et ehitati suur ringtee , mida peaarhitekti sõnul pole ei senise ega tulevase liiklustiheduse juures tegelikult vaja.
Vabaduse platsi ümberplaneerimine tähendaks seega ka liiklusskeemi muutust: ringi asemele võib tulla kaar. Raul Järg arvas, et kõige lihtsam oleks Võimla tänava ots sulgeda ja panna Tuleviku tänav suubuma otse Koidulasse, aga täpsed lahendused tulevad koos ideekavanditega.
Jälle mullahunnik?
Mis saab meie ilusast ringteest? Kas jälle mingi kole maja? Raul Järg hakkas naerma ja ütles, et konkursiga otsitakse tõepoolest ideid võimaliku hoonestuse rajamiseks.
Kindlasti ei kerki väljakule halli kandilist ostukeskust, kuid kavalalt paigutatud ehitis(ed) võiksid aidata linnakeskkonda liigendada. “Ühelt poolt on väljak suur ja võimas, aga teisest küljest sobiks Rakverre väiksem keskus, mis pakuks rohkem tegevust,” arvas ta.
Kui midagi ehitatakse, siis kindlasti ühiskondlik hoone. Üks võimalus on rajada maakondlik kompetentsikeskus, mis tähendaks Rakvere kõrgkoolide ühe katuse alla koondamist, samas majas tegutseks teadusraamatukogu. Kaaluda võidakse ka raamatukogule uute ruumide pakkumist: praegused on küll ilusad, aga asuvad endises elamus ja ei vasta eriti hästi raamatukogu vajadustele.
Ideekonkursi korraldamine ei kohusta linna millekski ja ka auhinnafond on kaetud - linnapea Andres Jaadla kinnitas, et kultuurkapital on teinud põhimõttelise otsuse preemiate jagamist rahastada.
Noortelehekülg: Teistsugused noored ehk Jumal tahab kõigile head29
Mida arvavad noored usust, täpsemalt ristiusust? Enamikku selline “asi” lihtsalt ei huvita, rääkimata uskude eristamisest - islamist või budismist. Seda tavatumalt kõlab lause “Jumal on lahe!” neljateistaastase tüdruku suust.
Esimene asi, mida reedel õhtuhämaruses Rakvere Karmeli koguduse majja siseneja märkab, pole mitte hiiglaslik altar, mille ääres mustades riietes mehed kummardades mõmisevad.
On hoopis palju noori ning üks lühikest kasvu, kahekümnendates naine, kel seljas peaaegu põlvini ulatuv korvpallisärk. Iganädalane noorteüritus Noortekas on seekord korraldatud hip-hop stiilipeona. Kohalolijaist noorim on kolmeteistkümnene, aga leidub ka üle kahekümneseid. Asjaosalised seletavad sisu lihtsalt - Noortekas on üritus, millel veedetakse mõnusalt aega, toimuvad mängud, mida enamik noori enam kusagil ei mängi, on viktoriin , niisama rääkimine ja chillimine, muusika kuulamine ja palvetamine . Hip- hopi õhtul muidugi ka väike räppimisvõistlus/.../
Rakvere kuulutab välja arhitektuurikonkursi Arvo Pärdi muusikamaja rajamiseks30
Rakvere linn kuulutab välja avatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Rakvere Pauluse kiriku rekonstrueerimise ja ümbritseva ala planeeringu parima ideelahenduse leidmiseks.
Arhitektuurivõistlusest on oodatud osa võtma kõik, kellel on ideid ja soovi panustada Rakvere linnaruumi.
Ideelahenduse autor või autorite kollektiivi vähemalt üks liige peab omama õigust pakkuda omal maal arhitektuurse projekteerimise teenust või omama arhitekti kutsetunnistust.
Plaanis on muuta hetkel spordisaalina tegutsev kirikuhoone multifunktsionaalseks kontserdimajaks, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja.
Muusikamaja tutvustaks nii Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusikaheliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldaks korraldada seminare, koolitusi, konverentse ning pakuks tervikuna võimaluse läbi viia väga eripalgelisi üritusi.
Käesoleval hetkel puudub Rakveres sellise iseloomuga esindussaal, samas on vajadus selle järele suur.
Selleks kavandatakse kirik rekonstrueerida, osaliselt restaureerida ning näha ette sobivas mahus juurdeehitus vajalike abiruumide jaoks.
Ühtlasi tuleb organiseerida ümbritsev linnaruum lähtudes kaasaegsetest arusaamadest ja linna vajadustest .
Rakvere Pauluse kirik on projekteeritud arhitekt Alar Kotli poolt Eesti vabaduse kirikuna.
Kirik sai peaaegu valmis ning õnnistati sisse kaks päeva enne Eesti vabaduse kaotamist juunis 1940. Alates 1950ndatest aastatest on kirik kasutusel spordihoonena.
Ideelahenduste esitamise tähtaeg on 9. juulil ning võistlustulemused kuulutatakse avalikult välja augustis.
Arhitektuurivõistluse auhinnafondi suurus on kokku 398 450 krooni, esimese koha auhind on 156 200 krooni.
Lisa 2 - Fotod
Vabadussõja mälestussammas
Vabaduse park

Vabaduskirik
Rakvere saksa gümnaasium

Kaurikool

Kasutatud allikad

Internet :
http://www.rakvere.ee/galer ii 06.01.09
http://www.virumaateataja.ee/070206/esileht/arvamus/15028777.php 06.01.2009
http://www.virumaateataja.ee/?id=64742 07.01.2009
http://www.maakodu.ee/index.php?old_rubriik=4234&old_art=10102&old_num=749 07.01.09
http://www.neerutiselts.ee/?do=sisu&id=84 08.01.09
http://www.rakvere.ee/index.php?main=737&newsID=1496 08.01.09
http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 12.01.09
http://www.lasteaed.net/2008/07/18/rakvere-lasteaiast-laks-kaks-poissi-kaduma/ 11.01.09
http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&rubriik=77&id=13054&number=536 12.10.09
http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=debatt&id=16828&number=323 13.01.09
http://www.virumaateataja.ee/100708/esileht/uudised/15047515.php 12.01.09
http://www.eestigiid.ee/?CatID=60 12.01.09
http://www.karmel.ee/Leht/index.ht m 13.01.09
http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&rubriik=82&id=15767&number=525 13.01.09
http://et.wikipedia.org/wiki/El_Carmen _(t%C3%A4psustus) 13.01.09
http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=15744 14.01.09
Toimetas Pulver , Andres. Rakvere kuulutab välja arhitektuurikonkursi Arvo Pärdi muusikamaja rajamiseks. Postimees , 31.03.2009
Kirss , Odette (2008)Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus
Kirss, Odette (2003) Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev
Kirss, Odette (2004) Rakvere lood ja legendid. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev

1Vt ka lisa 1 - artiklid
2Odette Kirss, Rakvere lood ja legendid. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2004, lk 37
3Odette Kirss, Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2008, lk 117, 119
4 www.rakvere.ee Mõtetes ja teoksil Vabaduse pargi rekonstrueerimine 02.03.2007
5Vt lisa 2 – fotod – Vabaduse park
6http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009
7O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 110
8O. Kirss, Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2003, lk 155
9Odette Kirss, Rakvere esimesed lasteaiad ja päevakodud. Virumaa Teataja 21.11.2007
10O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113
11http://et.wikipedia.org/wiki/El_Carmen_(t%C3%A4psustus)
12O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113
13http://www.karmel.ee/Leht/index.htm
14O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 114
15Kultuurimälestiste riiklik register 06.05.2005
16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109
17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74
18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
19O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 115-116
20Gustav Heinrich Beermann ( 1832 -1917)
21 Koduloolane Einar Hiob, Praost Gustav Beermann. Särevere, aprill-mai 2004.
22Andres Pulver, Palermo lagedalt Rakvere staadionile. Maaleht , Maakodu 14.02.2002
23O. Kirss,. Jalutaja teejuht, lk 122
24Toimetas Kadri Haavajõe, reporter. Virumaa Teataja 03.01.2009
25Lasteaed.net, 18.07.2008 12:56
26Virumaa Teataja 27.11.02
27Virumaa Teataja 03.10.03
28Kadri Reinsoo . Virumaa Teataja 09.07.08
29Virumaa Teataja 18.09.2003
30Postimees 31.03.2009

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #1

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #2

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #3

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #4

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #5

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #6

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #7

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #8

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #9

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #10

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #11

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #12

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #13

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #14

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #15

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #16

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #17

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #18

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #19

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #20

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #21

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber #22

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rexona Õppematerjali autor

giidireferaat, Norax koolituskeskuse tööalane koolitus

rakvere giid vabaduse väljak vabaduskirik karmeli kogudus rakvere saksa gümnaasium kauri kool

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.

tarvis. Arvo, Olev Sööt (õppis klaverit) ning Tiit Varts(klaver) tahtsid midagi koos mängida ning Arvo kirjutas neile vahel lugusid.[11] Arvo mängis ka akordionit.[LISA 9] Arvo muusikalist annet nägid ka õpetajad ning oli juhus, kus kus ühel kooli peoõhtul oli kaduma läinud tüdrukute võimlemisrühma klaverisaatja. Õpetaja Pakk otsis kiiruga asendajat ning leidis Arvo, kes ka klaveritaha saadeti. Arvol ei olnud sellega mingeid raskusi.[7] 2.3 Huvitavaid juhtumisi Arvo oli väga sõbralik ja abivalmis. Kui tema korterisse tuli elama väike tüdruk nimega Vaike Toming, läks Arvo tema juurde pakkus ennast temale sõbraks. Kodus olid neil ka hüüdnimed; Arvo oli Varvaara ja Vaike Karpumpula. Koos tegid nad palju põnevat. Kuna oli sõjaaeg ja Arvol ning Vaikel ei olnud paljusid asju mis on tänapäeva lastel. Näiteks olid uisud suureks luksuseks, kuid uisutada tahtsid nad väga. Niisis võttis Arvo ühe plekiriba, painutas sellel ühe

Uurimistöö

docx

Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“

Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt. Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955

Kultuur

docx

Referaat Alar Kotli

Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid

Arhitektuur

doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

Lavastus, kus inimsuhted peegelduvad läbi komöödia. hea näitlejatöö, huvitavad rollilahendused; kas just parim, aga oli palju nostalgiat ning Tiina Mälberg üllatas oma võrratu rolliesitlusega; seal annavad näitlejad endast 110%; see on naljakas, samas mõtlema panev ja muidugi head näitlejad; lummav atmosfäär ja tugevad näitlejatööd. Küsimuse vastuseid analüüsides selgus, et publik peab oluliseks head huumorit, head näitlejatööd ja huvitavaid rollilahendusi. Ära mainiti ka etenduse vaadatavus, nostalgia ja etenduse köitvus. Kõige rohkem oli vastustes räägitud headest näitlejatöödest: näitlejad on hingega enda töö juures (annavad endast 110%), on professionaalsed ja mängivad usutavalt. Publikul tekib tegelikkuse illusioon kui sündmused oleksid päriselt toimunud, võiksidki tegelased just sellised olla. Kuigi näidendi alusmaterjaliks

Eesti teatri ajalugu

docx

Eesti kunst

müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud. Karksi linnus- hästi säilinud, Nuia lähedal, looduslikult hästi kaitstud. Tallinn väga hästi kaitstud:

Kunstiajalugu

docx

EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA

Matteust. Viimase kõrvalejätmine põhjustas Joonis 5 jahenemise arhitektuidevahelistes suhetes. Sellel võistlusel said võrdsed koh ad A. Matteus ja E. Lohk, projekti koostas esimene. Hoone kavandati Võru ja Riia t. hargemiskohale. A. Kotli ja A.Matteus jätsid mõlemad hoone ette kolmnurkse väljaku, kuhu avaneb nõgusa protikusega fassaad, piki Riia ja Võru t. taganevad tiivad. E.Lohk esitas sootusks teiselaadse lahenduse. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas KAitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projectile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalile. Hoone ette teravnurka java väljak, hiiglaslik

arhitektuuriajalugu

odt

Naised vabadussõjas

ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda.

Ajalugu

doc

Fr. R. Kreutzwald

Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE...............................................................................................

Kirjandus

Rohkem sarnaseid