10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cosmix2
Õppematerjali autor
Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Tõnis Teinemaa Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs Kodutöö õppeaines finantsturud ja -institutsioonid Õppejõud: vanemteadur Tõnn Talpsepp Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Kronoloogilise kodutöö uurimisobjektiks valitud Silvano FG ajalugu on küllaltki pikk ulatudes Eestis tagasi juba Nõukogude Liidu aegadesse. Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal. Kuna ettevõtte pikemal ajalool pole erilist seost täna börsil toimuvaga, siis otsustasin uuritavaks ajavahemikuks valida kolm aastat, perioodi 24.03.2010 kuni 24.03.2013. Teatud varasem tutvustus ettevõte tegevusest on antud ka rubriigis oluline teada ning esimeses täpsemas selgituses kronoloogilise analüüsi all.
tuttav Ukraina Oranzi revolutsiooniga otsustasin eelnevalt esitatud küsimustele just antud esseega veidi lähemale jõuda. Huvi teema vastu tõstab ka asjaolu, et kogu Venemaa ja SRÜ kursus sai ärinduse tudengina võetud eelkõige mitte kohustusest, vaid vabatahtlikust huvist Ida-Euroopa mõjukate riikide vastu. Konkreetselt Ukrainaga on seotud ka minu investeerimisportfelli kuuluvad Tallinna börsil kauplevad Olympic EG ja Silvano Fashion Group (endine Klementi), millega seotud riikide toimimismehhanismide mõistmist väikeaktsionärina väga oluliseks pean. Olympicu juht Armin Karu oli ka üks ärimeestest, kes Ansipiga ,,ühe daami" reisil kaasas käis. Kuid küsimus ei olegi niivõrd konkreetsetel aktsiatel ja investeerimise kaudu raha tegemisel, vaid meile küllaltki sarnase, kuid inimeste hulgalt ligi 35 korda suurema riigi mõistmises.
Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto"
täielikult välja makstud. Lisaks võib ettevõtte põhikiri sätestada, et eelisaktsiate omanikel on üldkoosolekul teatud küsimustes hääleõigus. (14 lk 15) Eelisaktsia on hübriid - midagi võlakirja ja aktsia vahepealset. Eelisaktsia eest makstakse dividende intresside asemel. Dividendi summa on määratletud. Kui dividende ei maksta, siis ettevõte pole lepingut rikkunud vaid dividendid jäädakse võlgu ning need on kumulatiivse intressiga. Ettevõte ei saa maksta enne lihtaktsia intresse kui eelisaktsia dividendivõlg (koos intressidega) on tasutud. Ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäridel eesõigus lihtaktsionäride ees võlanõude täitmisel. Kõigepealtsaavad võlakirja omanikud, siis eelisaktsiate omanikud. Lihtaktsiate omanikud jagavad allesjäänud varad. (9 lk 610-611) Ettevõtte seisukohast on eelisaktsiatega võõrkapitali kaasamine parem variant kui võlakirjadega.
Mereste käsitleb riskikapitali kahetähenduslikuna. Riskikapital (risk capital, das Risikokapital) esimeses tähenduses on aktsiakapitali paralleelnimetus (Mereste 2003). Riskikapital (venture capital) teises tähenduses on märkimisväärset, tavalisest suuremat riski sisaldavatesse tehingutesse investeeritud kapital, nt niisugustesse uutesse ettevõtetesse, mille edusansid ei ole suured (Mereste 2003). Välist omakapitali saab ettevõte kasutada, kui aktsionäride üldkoosolek otsustab ettevõtte aktsiakapitali suurendada. Saanud nõusoleku, emiteeritakse aktsiad. Eestis peab arvestama ka veel sellega, et äriseadustiku kohaselt on senistel aktsionäridel uute aktsiate emiteerimisel ostueesõigus (subscription right). See annab võimaluse emiteerida uusi aktsiaid võrdeliselt omaosalusega. Ostuõigust saab ka müüa. See võimaldab
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeeri
sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teineteisest erineda. Näiteks on aktsionärid huvitatud eelkõige aktsiate tulususe näitajatest, tarnijad aga hoopis likviidsusnäitajatest jne. Ettevõtte tasandil fundamentaalanalüüsi tehes keskendutakse küll põhiliselt uuritava ettevõtte aruandluse analüüsimisele, kuid piisaval määral tuleks jälgida siiski ka taustsüsteemi kus antud ettevõte tegutseb. See tähendab, et pole ilmtingimata vaja teostada põhjalikku fundamentaalanalüüsi globaal-, riigi-, või majandusharu tasemel, samas edukas ettevõttetasandi fundamentaalanalüüs eeldab nimetatud asjadega kursis olemist, kusjuures tähtsaimaks sellest loetelust võiks pidada vastava majandusharu uurimist. Fundamentaalanalüüsi teostades tuleks esmalt kindlaks määrata analüüsi eesmärgid, see tähendab panna paika küsimused millele soovitakse vastust saada
Äripäeva artiklist selgust küsitleti palju erinevate pankade kliente. Samas on ka arusaadav inimeste negatiivsest kriitikast, sest pangad on klientidele vajalikud ja igapäevaeluks möödapääsmatud ettevõtted, seega on ka sealne teenindus äärmiselt oluline. 9 2. HINNANG TEENINDUSELE 2.1. Teeninduse plussid ja miinused Eesti teenidnusel on nii tugevaid kui ka nõrkasid külgi. Tugevusteks saab lugeda kõik selle, mis eelkõige ettevõte on teinud, et teenindaja saaks pakkuda head teenindust, kui ka teenindaja enda käitumine. Nõrkusteks on aga üldjuhul vead, mida tehakse teenindusprotsessi käigus. Järgnevalt toob autor välja eesti teeninduskultuuri tugevused ja nõrkused. Tugevusteks oleks eelkõige kõik see, mis on silmaga nähtav ja käega katsutav kaasaegsed, kenad ja puhtad teenindusettevõtted ning maitsekalt riietatud teenindajad, samuti üha rikkalikum kaupade ja teenuste valik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid