Facebook Like
Hotjar Feedback

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eelistame plaatkollektorit. Allikas: http://www.sunheat.ee/ ?
  • Kuidas kujuneb elektrihind ?
  • Kust ma seda teadma peaks ?
  • Milliseid energiasaamise viise pooldate kõige enam ?
  • Mis on Teie arvates päikesepaneelide tasuvusaeg, kui nende eluiga on 30a ?
  • Kui keerukaks hindate päikesepaneelide paigaldamist kodumajapidamisse ?
  • Kui jah, siis kuidas ?
 
Säutsu twitteris
Juhani Puukool
Juhani Puukooli statsionaarne õpe
HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS
Uurimistöö
Koostaja : Malcolm X
Tallinn 2000
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast , siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa keskkonna saastumise ja kergesti kättesaaavate ressursside ammendumise . Maailma soojenemist põhjustav keskkonnasaaste ning ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Fossiilkütuste lõppemine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises.
Elektrifitseerimine algas 19. sajandil, kui gaasilaternaid hakati asendama elektrivalgustitega nii tänaval kui tööstuses. Sellest perioodist alates sai alguse globaalne elektrifitseerimine, kui elektrit hakati kasutama ka kodumajapidamistes. Kodus hakati kasutama elektroonikat ja olmetehnikat, mis vajasid toiteks elektrit. Need vahendid aitasid lihtsustada igapäevaseid kodutöid, vähendasid oluliselt ajakulu ja lõid telekommunikatsiooni, mille abil sai kiirelt informatsiooni vahendada. Tänu sellele progressile hakkas tarbimine inimese kohta suurenema ja teeb seda tänapäevani. Eelmise sajandi põhilisteks ressurssideks olid fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad , millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast.
Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tšernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel isotoobil 4,5 miljardit aastat. Radioktiivsed ained maetakse nii maapõue kui ka merepõhja. Tuumaenergia tootmisega kaasneb mereveesaaste, sest tuumajaamad rajatakse jahutusvee saamiseks veekogude lähedale. Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas , mis võib viia osade liikide väljasuremiseni ning see on ohuks kogu ökosüsteemile. Saastuda võib ka põhjavesi, kui produtseeritud jääke ei maeta korralikult.
Võttes arvesse neid loodust koormavaid aspekte , on hädavajalik minna üle alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018 , tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia , mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja –kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides fossiilsetest kütustest odavam. Vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetele päikeseenergiast saab 2050 . aastaks maailma suurim elektrienergia liik,. Praegu on päikeseenergia osakaal alla ühe protsendi. Lähitulevikus saab tegelikuks aga vastupidine tendents – gaas ja kivisüsi kaotavad oma mõjuvõimu päikeseenergiale.
Töö kirjutamisel on lähtutud peavoolumeediast, teaduskirjandusest ja – uuringutest. Probleemiks on inimeste vähene teadlikkus päikeseenergiast, mistõttu puudub neil huvi või julgus kasutada päikeseenergialahendusi enda majapidamises. Autori eesmärgiks selle uurimistöö raames teada saada inimeste teadlikkusest ja huvist päikeseenergia vastu ning pakkuda lahendusi teadlikkuse suurendamiseks. Autor analüüsis kui paljud küsitluses osalenud inimesed on huvitatud päikeseenergiast, kui teadlikud nad on sellega seonduvast ning mida tuleks teha, et seda huvi veelgi kasvatada. Andmete kogumisel on kasutatud ankeetküsitluse meetodit. Analüüsimisel, hinnangute ning järelduste tegemisel aga statistilist meetodit.

1. Päikeseenergia

1.1. Päike


Päike on meie Päikesesüsteemi heledaim Maalt nähtav täht. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. [7]

1.2. Päikeseenergia iseloomustus


Päikese kasutamine energiaallikana on kõige ligipääsetavam energiakasutuse liik, mida on võimalik kasutada absoluutselt kõigil. Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenergiat ja soojeneb iseenesest. Päikeselt saabuva kiirgusliku energia passiivsel kasutamisel on oluline mõju meie elukeskkonna loomisel ning aktiivne kasutus võimaldab lisaks toota elektrit või sooja vett ilma energiatoorme peale ressurssi kulutamata. Aktiivsel kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid või päikesepaneelid, mis koguvad energia soojuse või elektrina, enamasti kasutatakse vee soojendamiseks. Päikeseenergia efektiivsus sõltub kliimast , laiuskraadist, aastaajast , ööpäevast ja õhu puhtusest. Päikeseenergiat kasutavad energiatehnoloogiad on ka erakordselt paindlikud, olles rakendatavad hoone, kvartali, linnaosa ja tervete linnade mahus . Selge on see, et päikeseenergia kannab endas suurt potentsiaali, mida oleks võimalik rakendada vähendamaks hoonete energiatarbimist, pikemas perspektiivis linnade energiasõltuvust ning ka keskkonnakoormust. Tehnoloogia arengu mõju selgub siis, kui kasvab tehnoloogiate tõhusus ja langeb hind. [3]

1.3. Päikesekiirguse liigid

Päikesekiirguse liikideks on:
  • otsene kiirgus - on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem;
  • hajuskiirgus - on osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost. Hajuskiirguse puhul üldjuhul ei sõltu, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks, kuna pilvise ilmaga ei teki objektist varju, mis paneelide töötamist segaks. Kuigi hajuskiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, on see siiski arvestatav faktor elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega;
  • maapinnalt peegelduv kiirgus - maapinnalt peegelduv päikesekiirgus on Eesti puhul täiesti arvestatav talveperioodil, kui lume pinnalt peegeldub tagasi päikesekiirgus. [8]

    1.4. Passiivne päikeseenergia


    Parima tulemuse saavutab juhul, kui kodu on projekteeritud või ehitatud hoonena, mille puhul on mõeldud päikeseenergia maksimaalsele ärakasutamisele talvel ja ülekuumenemise vältimisele suvel. Päikesekiirgus soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% kütmisvajadusest passiivse päikeseenergia abil. [2]
    Päikesesoojuse mõju on alati ajendanud inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukoha nii, et soojenemise ja jahtumise mõju oleks võimalik parimal viisil ära kasutatud. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist, füüsikas tuntud terminina konvektsioon . [5: 16-17]
    Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Kiire ja odav ehitus tähendab tihtipeale suuremaid küttekulutusi. Vähendades soojuskadu vanemates elamutes , tuleks tihendada aknad, soojustada välisseinad ning katuselaed. Efektiivne on ka kolmekordsete akende kasutamine. Maja renoveerimisega saavutatav energia kokkuhoid on umbes 20%. [5: 24]

    1.4.1. Kasutamine hoonete ehituse valdkonnas – passiivmaja


    Passiivmaja ideed on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt null-energia majadega on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte päris võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, kus passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda . Passiivmajaks nimetatakse seega sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist saab seetõttu loobuda. Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele kümme korda vähem, kui teiste uute majade omanikud . [5: 17-18]
    Loomuliku ventsilatsiooni kaudu on võimalik õhutemperatuuri hoones alandada, kasutades meetodeid nagu loomulik õhuliikumine, õhutemperatuuri erinevus ja korstnaefekt. Kuuma kuiva õhku võib jahutada ja niisutada väikeste ükstteisest eemal auvate purskkaevudega. Elutoad võiks planeerida maja lõuna- või läänepoolsele küljele, et talvist vähest päikesekiirgust võimalikult rohkem ära kasutada. [5: 17-18]
    Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist. Valged seinad peegelduvad soojust kõige enam. Traditsioonilised ehitised Lõuna-Euroopas on valged, et vähendada päikesekiirgust tulenevat ülekuumenemist suvel. Tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et püüda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli tumedaks. [5: 17-18]
    Lõunapoolsetesse seintesse neelduvad päikesekiired võimaldavad soojuse konduktsiooni läbi ehitise siseseinte . Valguse ülekanne läbi akna võimaldab infrapunastel kiirtel konvektsiooni abil toaõhku soojendada . Kui välisaknaklaas katta seestpoolt vastava peegeldava kihiga , peegelduvad infrapunased kiired tuppa tagasi ega lase soojusel hajud. Soojuse säilitamiseks on võimalik vahetada olemasolevad aknad ventilatsiooniavadega akende või peegelkihiga klaaside akende vastu. [5: 17-18]

    1.4.2. Passiivse päikeseenergia arhitektuuri eelised ja puudused

    Passiivse päikeseenergia arhitektuuri eelised:
  • suvel välditakse päikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist, vähendades sellega jahutamise vajadust;
  • talvel kasutatakse päikesekiirgust maksimaalselt ära, vähendades seeläbi kütmise vajadust;
  • hoonete planeerimisel kasutatakse üksnes passiivseid lahendusi, nagu akende asetus ja suurus, hoone asend ilmakaarte suhtes, seega ei tarbita täiendavalt energiat ega tekitata reostust;
  • passiivse päikeseenergia kasutus on majanduslikult otstabekas, sest passiivsed ehitise osana paigaldatavad elemendid kestavad sama kaua kui ehitis ise;
  • passiivse päikeseenergia kasutamise läbi ei kannata ehitise välisilme, sest kasutatakse traditsioonilisi arhitektuurielemente;
  • pidurdub kliimamuutuse edasine areng;
  • väheneb vajadus kasutada ehitiste juures täiendavat energiat säästvat tehnoloogiat. [5: 24]
    Passiivse päikeseenergia arhitektuuri puudused:
  • passiivse päikeseenergia arhitektuuriga tuleb arvestada juba ehitise projekteerimisel ja ala planeerimisel;
  • ehitisel ei pruugi olla soodne asukoht, mis võimaldaks päikesekiirguse maksimaalset ärakasutamist;
  • kaitsealuste ehitiste puhul võib tekkida takistusi ehitise välisilme muutmisel;
  • teatavat tüüpi ehituskonstruktsioonid ei võimalda passiivse päikeseenergia elementide kasutamist. [5: 24]

    1.5 Aktiivne päikeseenergia

    1.5.1 Päikesekollektor


    Päikesekollektor on soojusvaheti, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori. Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9]
    Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90 - 95 protsendini. Tasuvusajaks loetakse 8 aastat, tüüpiliselt aga 12 - 15 aastat, sõltuvalt aastaajastest tingimustest. [10]

    1.5.1.1. Päikesekollektori liigitus


    Tavapäraselt liigitatakse päikesekollektoreid:
  • madalatemperatuurilisteks (nt. tarbevee soojendamine, küttesüsteemi toetamine ) ning
  • keskmise- ja kõrgtemperatuurilisteks (tööstuslikud lahendused). [11]
    Keskmise temperatuuriga päikesekollektoreid kasutatakse soojema kliimaga maades peamiselt toidu valmistamiseks. Keskmise temperatuuriga kollektoreid kasutatakse veel puidutööstuses kuivatamiseks, pelletite valmistamise protsessis, vilja kuivatamiseks ja vee destilleerimiseks. [11]
    Kõrge temperatuuriga kollektoreid kasutatakse tööstuslikul tasemel elektri tootmisel. Nende kõrge temperatuur saavutatakse päikeseenergia kontsentreerimisega peeglite või läätsede abil. [9]
    Peamiselt kasutatakse kahte tüüpi päikesekollektoreid:
  • plaatkollektoreid (lame/tasapinnaline) ning
  • vaakumtorudega kollektoreid. [12]

    1.5.1.2. Kollektorite üldine tööpõhimõte ja kasutus


    Kollektoris ringleb vähemürgine madala külmumistemperatuuriga vedelik, ehk soojuskandja (nn. antifriis ), ja saadud soojusenergia salvestatakse läbi soojusvaheti soojussalvestisse (akumulatsioonipaaki) või otse vastavat tüüpi soojavee boilerisse. Kasumlikum on akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojavee boilerit kui ka maja küttesüsteemi, põhiliselt kasutatakse aga ainult sooja tarbevee saamiseks (Joonis 1.). Kui päikese mõju on väike, või pilvise ilmaga soojuskiirgus täiesti puudub, köetakse boilerit ja teisi soojatarbijaid soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga. Tehnoloogia suudab mõningal määral päikesekiirgust isegi läbi õhemate pilvede püüda ja üsna olulisel määral soojusenergia kadusid kompenseerida. Madalatemperatuurilisi päikesekollektoreid saab Eestis majapidamises edukalt kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesekollektori veel automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist jaühendustorustikust. Suvisel päikesepaistelisel ajal on võimalik katta kogu soojustarbimise vajadus. [13]
    Joonis 1. Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem
    Allikas: (
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #1 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #2 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #3 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #4 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #5 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #6 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #7 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #8 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #9 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #10 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #11 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #12 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #13 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #14 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #15 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #16 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #17 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #18 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #19 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #20 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #21 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #22 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #23 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #24 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #25 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #26 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #27 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #28 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #29 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #30 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #31 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #32 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #33 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #34 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #35 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #36 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #37 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #38 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #39 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #40 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #41 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #42 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #43 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #44 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #45 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #46 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #47 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #48 Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas #49
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor porrman Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Uurimistöö päikesenergiast Eesti elanike seas.

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    113
    doc
    Energia ja keskkond konspekt
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun